Keerukat kroonilist valu saab moodsate vahenditega aastateks leevendada

Keerukat kroonilist valu saab moodsate vahenditega aastateks leevendada Krooniline valu
Allikas: Shutterstock

«Eestis on vähe valuarste ja probleem sellega, et keegi ei tea, mis imeloom see on,» nentis Tallinna Medicumi valuravi keskuse juhataja Boris Gabovitš.    

Eestis avati esimene valukabinet 1992. aastal ühes erakliinikus, kirjutab Postimees. Seal tegeleti Gabovitši sõnul vaid onkoloogia osakonna haigetega. «Meil ei olnud toona ravimeid, vahendeid ega raha. Valukabinet oli tasuta, minagi töötasin seal hobi korras – võtsime vastu paarsada vähihaiget aastas.» 2006. aastal loodi Ida-Tallinna keskhaiglas valuteenistus ja sellest ajast on Gabovitš pidevalt tegelenud valuraviga. Äsja avati Medicumi valuravi keskus, kus on kasutusel tipptehnoloogia ja enamasti tasub ravi eest haigekassa.

Hinnanguliselt põeb kroonilist valu 20 protsenti täiskasvanud eurooplasi ja see arv kasvab. Valu on enamasti krooniline siis, kui on kestnud üle kuue kuu. Gabovitš tõdes, et patsiendid tulevad ka haigustega seotud ägeda valuga, aga enamus on kroonilise valu haiged. «Kui ägedast valust saab üle, siis kroonilise valuga on olukord palju keerulisem. Krooniline valu ei ole üsna tihti väljaravitav,» ütles ta. Kroonilise valu puhul võetakse mõnel juhul eesmärgiks elukvaliteedi parandamine ja siis ongi juba hästi. «Kõigile vastan, et me pole mustkunstnikud, käeliigutusega valu ära ei pühi, aga olukord on parandatav. Teha väljakannatamatust valust vähem häirivad tundmused, seda me suudame.»

Kroonilise valu kohta on teadlastel veel palju avastada. Teatakse, et sel on geneetiline eelsoodumus, seos sugukromosoomidega, mille tõttu on naistel kümme korda rohkem kroonilist valu kui meestel. Jäseme amputatsiooni korral tekib ka fantoomvalu naistel kümme korda sagedamini. Operatsioonide eel on oluline psüühiline seisund – kui lõikusele saabutakse depressioonis või ärevusseisundis, kasvab Gabovitši sõnul mitu korda risk protseduuri järgseks krooniliseks valuks. Hirme juurutab arsti arvates doktor Google. «Tänapäeval juhtub sageli, et arst vahib arvutisse ja istub seljaga patsiendi poole. Mida rohkem on aga inimesega räägitud, seda vähem tal on hirme, seda paremas seisundis tuleb ta lõikusele ja seda vähem tõenäoline on krooniline valu.»

Gabovitš pani südamele, et valu tuleb ravida kohe, kui see tekib. «Mida enam on ravimata valu, seda rohkem kroonilist valu. Inimestel tuleb ennast armastada, endaga tegeleda. Hoida normaalset kaalu, liigutada, mitte istuda sundasendis ja arvuti taga kõveralt. Valu on subjektiivne nähtus ja seotud inimese elukogemusega.»

Sandistav mugavus

Gabovitš peab kurja juureks negatiivset mõtteviisi. «Kui inimesel hakkab valutama selg, siis ta otsustab, et tal on jube haigus, ei saa tööd teha, jääb sandiks, tema pere vaeseks ning korterita. Lõpptulemusena ta jääbki invaliidiks, aga mitte et tal on hirmus haigus, vaid kuna mõtteviis on katastroofiline ja ta teeb kõiki asju vastupidi sellele, kuidas peaks toimima,» manitses arst. Seljavalutaja vastab nimelt tihti, et ei saa võtta rohtu, olla aktiivne, käia tööl ja mitte lamada. «Ta ei taha loobuda suitsetamisest, aga sada protsenti on tõestatud, et see suurendab seljavalu. Ta ei taha võtta kaalus alla, vaatamata sellele, et iga liigne kilo on koormus lülisambale. Peale seda ei taha ta minna perearsti juurde, kuna tahab spetsialisti, tavaliselt neuroloogi, keda tal ei ole vaja,» nentis Gabovitš.

Valuravi õnnestumisse on kaasatud taastusravirast, tihti ka psühhiaater või psühholoog. Viimast on vaja just mõtteviisi muutmiseks, kuna visalt hoitakse kinni harjumustest. «Alati ütlen patsientidele, et väljas sajab vihma, ei saa sinna minna. Nad hakkavad naerma. Kroonilise valuga on suurim probleem mentaalsuse muutmine – see on kõige keerulisem.»

Loe lugu täismahus Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada