Gripp paneb südamehaige tervisele põntsu
Kui enamik saab gripist jagu koduse raviga, siis südamehaigetele võib viirus tekitada eluohtliku tervisekahjustuse. Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus paneb südamele, et ainus asi, mis gripi ära hoiab, on vaktsiin, ning vaktsineerima peaksid end eriti südamehaiged ja eakad, sest on ka näha, et tüsistustesse surevad siiski vaktsineerimata inimesed.
Gripi kõrghooajal kasvab haiglas südamehaigete hulk hüppeliselt, seos gripi ja krooniliste südamehaiguste ägenemise vahel on enam kui kindel, ütles Lapidus Postimehele.
Raskete gripijuhtudega kaasnevad tüsistused nagunii ja need tekivad juba üsna vara pärast haigeks jäämist. «Tavaliselt jääb inimene grippi ja põeb selle kodus teed juues läbi. Kui haigus kulgeb aga ebatavaliselt raskelt, satuvad patsiendid juba esimestel haiguspäevadel haiglasse ning selleks ajaks on gripp sageli tüsistunud,» rääkis Lapidus. Mida halvem oli haige seisund enne ehk mida vanem, haigem ja kulunum on organism, seda raskemini gripp kulgeb. Krooniliselt haigel kulgeb Lapiduse sõnul gripp alati palju raskemini kui tervel või noorel inimesel, sest vastuvõtlikkus viirushaigustele sõltub inimese üldisest tervisest.
Kõige sagedasem tüsistus, mis gripp tekitab, on kopsupõletik. Gripiviirus ei mõjugi arsti sõnul otseselt südamelihasele toksiliselt, vaid on palju ohtlikum kopsudele. «Kogu protsess, mis gripiviirust põhjustab, toimub hingamisteedes. Nende limaskest on gripiviiruse tõttu põletikuline ja vigastatud ning bakteritele väga vastuvõtlik. Õhuga sissehingatavad bakterid tungivad sealt väga kergesti kopsu ja tekibki bakteriaalne kopsupõletik,» seletas Lapidus. Põhiliselt tekib siis kroonilistel südamehaigetel südamepuudulikkus, sest ükski organ, kaasa arvatud süda, ei saa piisaval hulgal hapnikku kätte. Lapiduse sõnul ei ole südamelihase infarkt gripitüsistustele nii iseloomulik, pigem satuvad gripihaiged haiglasse südame rütmihäiretega või südamepuudulikkuse ägenemisega.
Samuti koormab südant palavik, mis gripiga kaasneb. «Palavikuga töötab ainevahetus täisvõimsusel, süda hakkab kiiremini lööma ning nõuab kehalt hoopis teist verevarustust kui tavaliselt. Kui aga veresooned on haiged ja ahenenud, tekivad juba probleemid,» seletas Lapidus. Ka nooremad inimesed satuvad südamearsti sõnul intensiivravisse just kopsupõletiku ja sellega kaasneva hingamispuudulikkuse tõttu. «Alles oli haiglas üks 61-aastane mees, kellel oli gripp ja kopsupõletik. Tal olid juba varem infarktid olnud ning gripp, kopsupõletik tekitas hingamispuudulikkuse ja inimene suri,» rääkis Lapidus, kelle sõnul peaks 61-aastane inimene suutma gripile veel hästi vastu panna ning üle poole, kes raskete gripijuhtudega ravil, on vähemalt 80-aastased.
Kuna seos südamehaiguste ägenemise ja gripi vahel on nii selge, tuleb südamehaigetel ennast kindlasti vaktsineerida. 2018. aastal sai Eestis vaktsineeritud 123 000 inimest, mida on küll rohkem kui eelmisel hooajal, kuid kümnendik on siiski liiga vähe, sõnas Lapidus. «Need inimesed, kes eelmisel hooajal grippi surid, olid eranditult väga vanad, üle 80-aastased, ja kõik olid vaktsineerimata. Väga paljud neist olid toodud hooldekodudest,» rääkis Lapidus. Seetõttu võttis valitsus nüüd vastu määruse, et järgmisest gripihooajast hakatakse hooldekodude patsiente vaktsineerima.
Lapiduse sõnul on küsimus, kas gripi vastu vaktsineerida, sama, mis arutada, kas leetrite vastu peab ennast vaktsineerima. «Iial ei tea, millal selle pisikuga kokku puutud, ning inimene, kes hoolib oma tervisest ja tahab terve olla, peaks muidugi ennast vaktsineerima,» rääkis Lapidus, kelle sõnul oleksid nakkushaigla töötajaid, kes gripihaigeid ravivad, juba surnud, kui nad ennast vaktsineerinud poleks.
Loe lugu täismahus Postimehest.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar