Ühe rinnaga eesti neiu peab läbima operatsioonide kadalipu

Ühe rinnaga eesti neiu peab läbima operatsioonide kadalipu

«Tunnen ennast pooliku naisena. See tunne on minu sees lihtsalt olemas,» tõdeb 18-aastane Mari (nimi muudetud, toimetusele teada), kes sündis parempoolse rinnalihaseta. Tal puudub ka parem rind ja taastava operatsiooni eest haigekassa ei tasu, kuna seda peetakse iluoperatsiooniks, ehkki seisund põhjustab neiule peavalusid ja kehapool pole alla vajunud vaid tänu treenitusele.    

«Minu tütre «erilisus» ilmnes tema esimesel vannitamisel kodus. Silmaga oli näha, kuidas parema rinna kohal oli väike lohk,» rääkis Postimehele ema Anu (nimi muudetud, toimetusele teada).

Kohe pöörduti arsti juurde, kelle jaoks oli tegu samuti uudse probleemiga, nii et nad suunati Tartusse. Sealne arst ütles, et kui üheksa kuuga ei ole rinnale midagi kasvanud, ei ole lootustki, et edaspidi seal midagi areneks.

«Tohtri sõnul olen õnnelik ema, sest üldjuhul on sellise rindkere deformatsiooniga lastel ka muus osas arenguhäired. Minu tütar aga arenes igati eakohaselt,» tõdeb Anu. «Ainsaks põhjuseks, miks ta sellisena sündis, oskas arst öelda vaid seda, et loodus on nii seadnud, et tugevatel emadel sünnivad nõrgad lapsed, et neil on jaksu ja vastupidavust neid kasvatada.»

Edaspidiseks anti tume prognoos: tütar jääb ühe rinnaga ja mingil ajal vajub parem kehapool lihase puudumise tõttu ilmselt alla, tekivad rühivead ning tugevad peavalud, kuna koormus kaelale suureneb.

Anu on tänulik arsti sõnadele, et tütar ei hakka abivahenditeta ujuma – see pani teda tegutsema. Kohe hakkas ta viima last võimlema, massaaži, ujumistundidesse. Lapsest sai «hüljes» ja see meeldis talle pööraselt. Väljas oli külm, sadas vihma ja oli suur tuul, Mari aga nõudis ujuma minekut.

«Läksimegi. Mina koos lapse isaga istusime soojas autos, klaasipühkijad töötasid täisvõimsusel, ühtegi hingelist rannas rohkem ei olnud, aga tütreke nautis vees olekut. See oli võimas,» räägib noore naise ema.

Mõni aasta hiljem arsti juurde naastes näitas Anu uhkusega tütre ujumisvõistluste medalit. «Ega tohtrile varasem jutt seepeale ei tahtnud meenuda ning ta parandas ennast, et mõtles tookord olümpiamängudest osavõttu.»

Sportlikud pingutused on toonud neiule ka kurbi hetki, kui ta on võistlustel tundnud, et tema saamatuse pärast on võistkond kaotanud. Käsi ei taha iga kord sõna kuulata ning jõust jääb tihti puudu, vahel tekivad äkki pea- ja seljavalud. Mari tunnistab, et eripära pole takistanud tal aktiivselt elamast, aga tabab end siiski mõnikord rusuvatelt mõtetelt: «Äkki panen oma saamatuses liiga kergekäeliselt kõik puuduva lihase ja rinna arvele. Võib-olla olengi vähe treeninud, endaga vähe tööd teinud? Nõrk?»

Riivab võõrast silma?

Juba väikesest peale on Mari sõpradele ja klassikaaslastele rääkinud, miks ta on eriline ja miks peab kandma proteesi. «Minu suureks üllatuseks on sõpruskond olnud ääretult mõistev, toetav ja hooliv. Narrimist sellelt pinnalt ei ole olnud,» räägib Anu. Tema sõnul on Mari suurepärane teiste inimeste lohutaja ja sõbrad pöörduvad oma muredega just tema poole.

Mari on õppinud ennast aga väärtustama sellisena, nagu sündis. «Uskuge või mitte, aga ma meeldin endale. Ma ei ole väga varjanud oma puudusi, olen avameelselt ja valehäbita juba alguses rääkinud oma eripärast, et hiljem poleks kellelgi midagi imestada ega ütelda. Kes hülgavad mind selle pärast, pole siis «minu inimesed» ja kõik ei peagi kõigile meeldima. Naudin nende inimeste seltskonda, kes võtavad mind minu vigadega, ja tegelikult on paljudel hinges suuremad puudused kui minul väljaspool.»

Mari tahaks endale siiski osta riideid, mis sobivad, mitte teha valikut nende seast, mis puuet varjaks. «Isegi spordivõistlustel, kus meil on ühine vorm, on kõik särgid suure ja avara kaelusega. Pean jälle kuidagi nipitama, et mu puuduolev osa märkamatuks jääks. Iga kummardus võib paljastada midagi, mis võõrast silma riivab, ehmatab või järele vaatama paneb,» räägib ta.

Pesu ostab neiu meditsiiniliste abivahendite müügikohtadest. Sorteerides jääb sõelale üks või heal juhul kaks toodet. «Protees on piisavalt raske ja vajub kehast eemale,» avaldab ta.

Mari tähendab, et eelnevad on tegelikult pisiprobleemid. «Hoopis rohkem kardan, kui läheb täide arstide ennustus ning minu parem käsi ja pool külge vajuvad alla. Siis suurenevad peavalud veel, ilmselt ka seljavalud ja kindlasti midagi veel, millest mul aimugi ei ole,» sõnab ta.

Loe pikemalt Postimehe terviseportaalist.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada