Mis viib toidu välja oksendamiseni? Kerli mainis ühe ajendina sotsiaalmeediat, kus enese võrdlemine teistega võib tuju alla viia ning panna end tundma koleda, paksu või rumalana. Ka probleemid sõprade või vastassooga võivad emotsionaalselt murda. Kuna koos söömine on tihti osa suhtlusest, paneb see kaalulangetaja lisapinge alla, sest ta tunneb end süüdi, kui on liiga palju söönud või toitu nautinud. Sellest on lähedastel mõnikord raske aru saada. «Kui olin enda arvates midagi valesti teinud või midagi juhtus, siis pidin end karistama. Sõin palju, tundsin end rõvedana, ja siis oksendasin toidu välja. Korraks oli hea tunne, aga see oli ikkagi minu karistus,» rääkis Kerli.
Trenn tõi nõiaringist välja
Kerli söömishäire sai lahenduse järk-järgult. Vahepeal ei saanud ta haiguse tõttu sporti teha, ent kui ta tervis lubas, siis suunas ta energia treeningusse ega tundnud end pärast süües halvasti. Muutusid mõtteviis ja enesehinnang. «Kui saan olla aktiivne, siis pole viga, aga toona ma trenni ei teinud ja leidsin teise «väljapääsu»,» nentis ta. Tasapisi hakkas Kerli end oma kehas paremini tundma, kaal tõusis vaikselt, söömasööstud jäid harvemaks ning ühel hetkel tundis ta, et kõik on hästi. Paranes ka tervis: kui söömishäire all kannatades oli tal pidevalt kurk valus, hääl ära ja immuunsüsteem nõrk, siis hiljem on Kerli olnud terve.
«Mul vedas, et sain ise hakkama. Võib-olla oleksin professionaalse abiga kergemini ja kiiremini ühele poole saanud, aga ilmselt jääb see, et olin kunagi selleks võimeline, alatiseks ajju,» nentis Kerli. Madalaimaks näiduks kaalul jäi 54 kilo, praegu on kaal tõusnud 60 kiloni. Kaloritele mõtleb ta siiski, sest kes seda juba kord teinud, see oskab ka edaspidi toidule peale vaadates selle kalorsust umbes arvata. Kaalult vastu vaatavale numbrile ta enam tähelepanu ei pööra, vaid üritab hoolt kanda nii keha kui ka vaimu eest ning sööb kõike mõõdukas koguses.
Kerli soovitab toidusse suhtuda positiivselt ja mitte teha sellest oma vaenlast. Ka ei tohiks inimene endaga eksperimenteerida. «Teadsin, et lihase kasvatamiseks on energiat vaja, aga kaalu jälgimise ajal polnud selleks võimalust. Tundsin end madalas kaalus hästi, aga nüüd viie aasta taguseid pilte vaadates mõtlen, kui õudne see oli. Endal hakkab ka jube, et miks keegi varem ei öelnud. Muidugi öeldi, et olen alla võtnud, aga need märkused tõukasid veel enam tagant,» rääkis ta. Ta soovitab kaalumure korral igal juhul abi otsida, rääkida lähedastega või samasuguste kogemusega inimesega, sest muidu keeb katel lihtsalt üle ääre ning asi võib lõppeda palju halvemini.
Lisa kommentaar