Amputeeritud jäseme kohas tekkiva valu või ebamugavustunde põhjuste kohta on palju teooriaid. «Usutakse, et tunne tekib neuroplastilisusest. Neuronid loovad teiste ajurakkudega uusi ühendusi ning kõrvalekalduvad ühendused põhjustavadki valu,» rääkis Tsao Postimehe terviseportaali artiklis.
Teine põhjus võib olla selles, et lihtsustatult silmadega näeme üht, kuid keha tunneb teist, seletas Tsao. «Kui sulgeme silmad ja liigutame kätt, suudame endiselt aru saada, kuidas see liigub. Sarnaselt toimib see ka siis, kui jäset ei olegi ehk me ei näe seda,» rääkis ta. Valu võib tema sõnul seostuda ka allesjäänud mälestustega jäsemest. «Mõnikord räägivad patsiendid, et tunnevad, kuidas fantoomjäse teeb midagi kindlat, näiteks ei liigu või on kuskile kinni jäänud,» rääkis neuroloog. Patsiendid on veel rääkinud, et tunnevad pigistamist, tuimust, põletavat valu või hoopis elektrilöögi moodi sutsatusi.
Fantoomvalu on väga levinud
Fantoomvalu paistab Tsao sõnul olevat väga levinud. «85–90 protsenti amputeeritud jäsemega inimesi tunnetab fantoomvalu ning 50 protsendil on valu püsiv ja eluaegne. Mõnel esineb see periooditi, teisel on kestev,» rääkis ta. Fantoomvalu on Tsao sõnul füüsiline valutunne, millel on neuroloogiline alus. «Seda mõjutab perifeerse ja kesknärvisüsteemi vaheline töö ning fantoomvalu tundmiseks on vaja signaali perifeersest närvisüsteemist,» rääkis neuroloog.
Psühholoogia mõjutab fantoomvalu tajumist kindlasti mingil määral, kuid Tsao sõnul ei ole see midagi, mille aju välja mõtleb. «Valu on füüsiline kogemus ning eelkõige on see reaktsioon mingile stiimulile. Kui tuimastada ala, kust tulevad amputeeritud jäseme närvid, kaob ajutiselt ka valu,» rääkis ta.
Ravimid ei ole fantoomvalu leevendamisel tavaliselt efektiivsed. Tsao kasutab oma töös fantoomvalu vastu peegleid, millega luuakse kujutis kaotatud jäsemest. «Kui vaadata oma paremat kätt peeglist, paistab peegelpildis vasak käsi. Kasutame seda efekti ära ja laseme patsientidel liigutada tervet kätt ning kujutada ette, et nad liigutavad ka oma puuduvat ehk fantoomjäset,» seletas neuroloog. See on lihtne, kuid toimiv meetod, mida igaüks võib kodus proovida.
Pääsetee valust alatiseks
Teraapiat tehakse 15 minutit iga päev ning kui ravi annab tulemusi, vabanetakse valust umbes kuu ajaga. «Neil, kel valu kaob, see enamasti tagasi ei tule,» sõnas neuroloog. Siiski ei tööta peeglid mõne inimese puhul ning siiani ei ole joonistunud selget mustrit patsientidest, kes kasu ei saa, sõnas Tsao. «Kindlasti mõjutab tulemust see, kui reaalne kujutluspilt inimestele on, ning kahtlemata raskendavad paranemist vaimse tervise probleemid,» sõnas ta.
Tsao ja tema kolleegid uurisid funktsionaalse magnetresonantstomograafiaga patsientide ajusid, et mõista, mis peeglit kasutades juhtub. «Arvame, et taaskäivitame sellega aju. Tundub, et aju mõnes piirkonnas kasvab pärast jäseme amputeerimist aktiivsus, kuid teraapiaga see üleliigne aktiivsus kaob,» rääkis Tsao. Tema sõnul võib seda kaudselt võrrelda ka aju maharahustamisega.
Patsiendid on neuroloogile öelnud, et peegliteraapiaga alustades tunneva nad fantoomjäsemes vähest liikuvust ja kangust, kuid aja jooksul kasvab kujuteldava jäseme «osavus» ning väheneb ebamugavustunne. «Arvame, et nägemine aitabki sellele kaasa,» sõnas Tsao, kelle sõnul kasutati alguses samasugust teraapiat ilma peegliteta ning vaid visualiseerimise abil.
Eestis amputeeritakse peamiselt haiguste tõttu
Ka Eestis kasutatakse peegelteraapiat, sõnas Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi kliiniku juhataja Heidi Alasepp. «Eesti ei eristu kuidagi teistest tervishoiusüsteemidest – meil esineb nii fantoomvalusid kui ka posttraumaatilise stressi sündroomi,» sõnas ta. ITKs pannakse arsti sõnul viimastel aastatel palju rõhku aga ennetusele. «Mitme eriala spetsialistid kogunevad vajaduspõhiselt jalaravimeeskonnaks ja püütakse leida patsientidele võimalikult parim lahendus,» seletas Alasepp. Tema sõnul amputeeritakse põhiliselt haiguste, diabeedi ja veresoontehaiguste tõttu.
Haigekassa andmetel tehti Eestis 2009.–2013. aastal haiguste ja välispõhjuste tõttu keskmiselt 845 amputatsiooni aastas, suurem osa ehk pea 94 protsenti neist oli põhjustatud haigustest.
Lisa kommentaar