Valmistume puhkusereisiks: spinat sisse ja vaktsiin verre

Valmistume puhkusereisiks: spinat sisse ja vaktsiin verre Lapsed puhkamas.
Allikas: Panthermedia/Hannes Eichinger/Scanpix

Võõras keskkonnas on oht, et tervis veab alt, seetõttu tuleks ebameeldivate üllatuste vältimiseks tegutseda juba enne reisi, et puhkusel saaks keskenduda lõõgastumisele.    

Olenevalt sihtkohast võib soovituslik või kohustuslik olla reisivaktsineerimine, soolestikku saab tugevdada probiootikumikuuriga ja nahale valida sobiv päikesekaitse, ütles Confido erameditsiinikeskuse terviseõde ja reisimeditsiini nõustaja Betty-Maria Märk Postimehele. Probiootikumikuur aitab tõsta heade bakterite osa soolestikus ja valmistada organismi ette kokkupuuteks meile võõraste bakteritega eelkõige välisreisil. Probiootikume võiks võtta nädal enne reisi ja reisi ajal, kaks nädalat olekski korralikuks toimimiseks miinimumaeg, rääkis Märk. «Võib võtta ka üldist immuunsust parandavaid preparaate, näiteks selliseid, mis sisaldavad punast päevakübarat. Ka need aitavad inimese vastupanuvõimet tugevdada,» rääkis nõustaja.

Kui Märgilt küsida beetakaroteeni toidulisandi kohta, mida on soovitatud kui ühte võimalust päikesekiirguse paremaks talumiseks ning naha päevitusvõime tõstmiseks, märgib terviseõde, et sellel on oma riskid. «See ei sobi suitsetajatele, kuna tõstab riski haigestuda kopsuvähki. Kui seda üldse võtta, soovitavad farmatseudid võtta preparaati, mis sisaldab ka teisi karotenoide: alfakaroteeni ja lükopeeni,» ütles ta.

Julgemalt soovitab terviseõde süüa beetakaroteenirikkaid toiduaineid. «Need on oranžid, punased, kollased või tumeroheliste lehtedega puu- ja juurviljad: spinat, salat, tomat, bataat, kõrvits, lehtkapsas, kaalikas, aprikoos, mango. Toidust saadaval beetakaroteenil on leitud ka südamehaiguste riski vähendav ja immuunsüsteemi tugevdav mõju,» lisas Märk.

Võrreldes toidulisandiga, on terviseõe sõnul looduslikust allikast vitamiini või mineraalainet liiga palju saada samahästi kui võimatu. «Toidu puhul tunneb organism üleliigse ära ja viib selle välja. Toidulisandiga ei pruugi keha seda teha ja aine võib ladestuda või kuhjuda ning põhjustada tervisekahju,» seletas ta.

Samuti küsitakse Märgilt tihti, kas on mõistlik enne reisi solaariumis käia, kuid ka seda reisimeditsiini nõustaja soovitada ei saa. «Mõningatel andmetel võib tõsta solaariumis käimine melanoomi tekkimise riski lausa 75 protsenti. Samas kõigest üks tugev päikesepõletus lapse- või noorukieas võib melanoomiriski kaks korda suurendada,» rääkis ta.

«Kreem peab sisaldama kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest. Faktor võiks tugeva päikesega piirkonnas olla vähemalt 30 SPF,» soovitas Märk. Kreemi tuleks kanda üle kogu keha 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ning siis kaitset iga paari tunni tagant uuendada. Unustada ei tohiks ka huuli. Heleda naha korral võiks kanda ka pikkade varrukatega särki ning mitte unustada UV-kaitsega päikeseprille.

Päikesevalgusel on siiski kasulikke mõjusid, nendib terviseõde. «See aspekt võib olla küll rohkem tunnetuslik, kuid liigesekaebuste puhul on täheldatud soojas kliimas nende leevenemist. Päikesevalgus stimuleerib ka serotoniini ehk hea tuju hormooni tootmist, mis reguleerib meeleolu, und ja söögiisu. Ultraviolettkiirgus suurendab beetaendorfiini teket ja mõjutab D-vitamiini sünteesi,» sõnas terviseõde. Seetõttu on meeleolu languse korral päikesevalgusest abi.

Üks haigusseisund, mille puhul on kasu nii päikesevalgusest kui ka mereveest, on psoriaas. «Psoriaasile on iseloomulik naharakkude tavalisest kiirem areng ja nahakattude teke. Päikesekiirguse mõjul tekib D-vitamiini rohkem ning pidurdub naharakkude areng,» rääkis Märk.

Mõne sihtkoha puhul on vaja ka enne reisi vaktsineerida. «Kui konkreetses sihtkohas on sääskedega levivaid haigusi, nagu dengue viiruspalavik, zika viirusnakkus, malaaria viiruspalavik või kollapalavik, soovitatakse sääsetõrjevahendeid,» lausus ta. Malaaria vastu pole küll vaktsiini, kuid saab välja kirjutada ennetusravimi.

Üks soovitatuim vaktsiin reisi eel on A-hepatiidi vaktsiin. Haigus levib saastunud vee ja toiduga. Märgi sõnul on populaarne sihtkoht viimasel ajal olnud näiteks Kenya, kus on terves riigis A-hepatiidi ja malaaria oht, piirkonniti levib ka kollapalavik. «Kes läheb kollapalaviku leviku piirkonda, sellele väljastatakse ka rahvusvaheline immuniseerimispass, mida reisijalt riigipiiril nõutakse,» rääkis ta.

Neile, kes reisivad pikemalt, kavatsevad minna maale ja kohalikku toitu süüa, soovitab Märk kõhutüüfuse vaktsiini. Üle tasub kontrollida, kas teetanuse ja difteeria vastu on vaktsineeritud.

Reisiapteegi üldised juhised

Puhkused toovad endaga kaasa kamaluga meeldejäävaid seiklusi ning enamik inimesi ootab seda aega pikisilmi. Seepärast oleks eriti kurb, kui puhkusereisi jäävad varjutama tervisehädad, mis olnuks välditavad või vähemalt leevendatavad.

Apotheka proviisori Anne-Mai Rogenbaumi sõnul on just sellepärast oluline kohvri pakkimist alustada reisiapteegist. «Kahtlemata sõltub selle sisu eelkõige sellest, kuhu on plaanis reisida ja mida seal tehakse,» ütles ta.

Sõltumata reisi sihtpunktist, võiks apteekri hinnangul alati kaasas olla antibakteriaalse toimega geel või salvrätikud, et saaks igas olukorras käsi puhastada, valu- ja palavikuvastane ravim ja plaastrid – nii haavadele kui ka võimalikele villidele.

Valuvaigistitest ja palavikualandajatest sobivad täiskasvanutele reisil paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad tabletid, lastele aga paratsetamoolisiirup või küünlad ja ibuprofeenisiirup.
Retseptiravimitest on lubatud reisile võtta kõik krooniliste haiguste raviks määratud igapäevaravimid, kuid on ka erandeid, ütles Rogenbaum. Ta soovitab seetõttu kindlasti tutvuda ravimiameti kodulehel oleva infoga, mis puudutab ravimitega reisimist. Samuti võib nõu küsida arstilt või apteekrilt.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada