Mida teha, kui laps söögiga pirtsutab?

Mida teha, kui laps söögiga pirtsutab?

Kuigi laste toitumisharjumused olenevad sageli paljuski vanematest, võivad lapsed olla mõnikord toidu suhtes eriti valivad või keelduda näiteks senist lemmiksööki põske pistmast.    

Funktsionaalse toitumise ja mänguterapeudi Sirli Kivisaare sõnul tuleb lapse toitumise puhul arvestada, et teatud muutused on lapseeas paratamatud, kirjutab Postimees Tervis. Näiteks läbib iga laps valiva söömise faasi, mis võib kesta umbes 15. elukuust kuni neljanda eluaastani.

"Teatud vanuses ongi omane, et laps ei taha toite süüa koos, vaid hoopis lahus. Sel juhul ei ole tegu söömishäirega, see on normaalne eakohane käitumine. Vanem võiks arvestada laste soovidega ja pakkuda toite nii, et need ei ole omavahel segatud," rääkis Kivisaar.

Terapeudi sõnul see periood enamasti möödub, mistõttu ei tasu liiga muretseda. Lapsel võib lasta ise otsustada ja valida, kuidas ja mida koos või lahus süüa. "Ka me ise täiskasvanutena soovime, et saaksime teha söögi- ja toitumisvalikuid, sama soovivad ka lapsed," selgitas ta.

Ka Tallinna lastehaigla endokrinoloogi ja lastearsti Ülle Einbergi sõnul võivad lapsed eelistada osa toite eraldi süüa. "Minu kogemus näitab, et lastele meeldib süüa köögi- ja puuvilju eraldi," lisas Einberg. Kui köögi- ja puuviljad on kokku segatud, ei pruugi lapsed neid süüa, selgitas ta. Nii võib juhtuda, et ema näeb kõvasti vaeva ja teeb lapsele hästi maitsvatest köögi- või puuviljadest salati, kuid laps ei nõustu seda sööma. See ei tähenda tohtri sõnul tingimata, et salati koostisosad lapsele eraldi pakutuna ei meeldi.

Ära suru toitu peale

"Lapse sundimine ja keelamine lõppevad tavaliselt üsna halvasti," ütles Einberg. Seetõttu ei tohiks last ka sööma sundida, sest siis võib tal mõne toiduaine vastu veel suurem vastumeelsus tekkida või veel hullem – laps söödetakse paksuks. See ei tähenda siiski, et lapsele ei tohiks toitu, mis talle esialgu ei meeldi, väikese pausi järel uuesti tutvustada. Einberg soovitab võtta appi kavaluse. Näiteks võib köögiviljad panna piimasupi või kotleti sisse. Abi võib olla sellestki, kui toit lapsepäraselt kaunistada.

Oluline on ka teada, et mõni laps sööb rohkem, teine jälle vähem, kui toitumisjuhised ette näevad. Kõik polegi ühe puuga löödud, lapsevanem ei pea sellest heituma, lausus Kivisaar. Söömine võib sõltuda ka kasvamisest, sest kasvuperioodidel vajab lapse keha rohkem toitu. Kui kiire kasvu periood saab läbi, vähenevad ka toidukogused. Lapsel on kolm kuni kuus kasvuperioodi aastas, sel ajal tahabki ta rohkem süüa. Noorukid võivad aastas kasvada ligi kuus sentimeetrit ja juurde võtta kolm kilo, selle jaoks on vaja energiat ja toitu.

Einbergi sõnul on väga oluline jälgida sedagi, et laps saaks kätte kõik vajalikud toitained, sealhulgas vitamiinid ja mineraalained. Laste normaalseks kasvuks ja arenguks on väga olulised raud, kaltsium ja rasvhapped. Seevastu valgu, soola ja suhkruga ei tohiks liialdada. Soolestiku mikrofloorale on väga tähtsad puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad kiudaineid. Ka liha ja kala ei tohiks menüüst välja jätta.

Loe pikemalt Postimees Tervisest.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada