Eestlaste vaktsineeritus jääb puhangu ärahoidmiseks liiga madalaks

Eestlaste vaktsineeritus jääb puhangu ärahoidmiseks liiga madalaks Leetrid
Allikas: CDCP/Wikipedia

Leetritesse haigestumist on võimalik vaktsineerimisega täielikult vältida. Eestlaste vaktsineeritus on puhangu ärahoidmiseks liiga madal ning kaitseta on valdavalt vaktsiinist loobunud vanemate lapsed.     

Eestis on sel aastal teatatud kümnest leetrite juhtumist: kaheksa Saaremaal ja kaks Harjumaal. "Olukord on murettekitav, sest terviseameti andmetel on Eestis vanuserühmas 2–14 aastat vaktsineerimata 8197 last ja vanuses 14 aastat 1126 last ning üle 60 protsendi nendest asub Tallinnas. Meil on väga suurepärane puhangupinnas,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusarst Kadri Kõivumägi Postimees Tervisele.

"Kuigi esimene diagnoositu oli Tais nakatunud Viimsi kooli õpilane, on Saaremaal juhud meie oma inimeste vahel levinud," täpsustas Kõivumägi. Tema sõnul tuleks ennast uuesti vaktsineerida kõigil, kes on saanud vähem kui kaks kolmikvaktsiini doosi. 

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul eelmise nädala jooksul uusi haigusjuhte ei lisandunud ning haigetega kontaktis olnud inimesed on välja selgitatud. "Haigestunutega kokku puutunud on meditsiinilisel jälgimisel haiguse inkubatsiooniperioodil (21 päeva) pärast viimast kokkupuudet nakatunutega. Leetripuhang Saaremaal leidis aset piiritletud territooriumil ja paistab praegu olevat vaibunud," rääkis Dontšenko.

Maailma tervishoiuorganisatsioon ütleb, et puhangu ärahoidmiseks peaks vaktsiiniga hõlmatus olema üle 95 protsendi. Kõivumäe sõnul on Eestis esimese doosiga hõlmatus üle 95 protsendi, välja arvatud Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal. Teise doosiga hõlmatus on umbes 85 protsenti.

"Kui inimene on saanud kaks doosi MMR-vaktsiini (punetised, mumps, leetrid), siis ta ei tohiks haigestuda. Ainult üks doos kaitseb kuni 95 protsenti, samuti muudab see haiguse kulgu ja sümptomeid kergemaks, kuid haige on endiselt nakkusohtlik," seletas Kõivumägi.

Esimese vaktsiini saab laps esimesel eluaastal. Vaktsineeritud ema kaitsekehad kanduvad edasi imikule ja annavad osalise kaitse kolmeks kuni kuueks kuuks. "On ju teada tööpostil leetreid põdenud ämmaemanda juhtum, kus ükski vastsündinu ei haigestunud," rääkis Kõivumägi.

Kuna tegemist on nõrgestatud elusvaktsiiniga, on sellel omad piirangud. "Nõrgestatud elusvaktsiini tegemisel võetakse viiruselt ära haigusetekitamise võime. Inimesel, kelle immuunsussüsteem töötab, võib halvimal juhul tekkida palavik, lümfisõlmede suurenemine, kuid muid tõsiseid kõrvaltoimeid ei ole," seletas nakkusarst. Immuunpuudulikkusega inimesel võib vaktsiin haiguse vallandada, mistõttu praegu nõrgenenud immuunsusega patsiente ei vaktsineerita.

"Kuigi võib tunduda, et kõik on vabatahtlik ja teen oma lapsele vaktsiini, kui tahan, on meil tegelikult kohustus kaitsta ka lapse sõpru või teisi lapsi ja inimesi, kes ei saa ennast vaktsineerida," sõnas Kõivumägi.

"Vaktsineerimiseelsel ajastul olid leetrid üks peamisi alla viieaastaste laste surmapõhjuseid ning on seda ka praegu. Igal aastal sureb maailmas leetritesse 90 000 inimest, kellest enamik on alla viieaastased, lisas arst. 

WHO Euroopa kontor teatab, et leetritesse haigestumine on 2017. aasta jooksul kasvanud. Euroopa regioonis teatati eelmisel aastal haigusest 14 600 korda, oli 37 surmajuhtu. Haigestumine on kasvanud hüppeliselt võrreldes 2016. aastaga, kui Euroopas oli vaid 5273 haigusjuhtu. 

Loe pikemalt Postimees Tervisest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada