Ohatis viitab nõrgenenud immuunsusele

Kui korra on nakatutud, jääb herpeseviirus kogu eluks organismi  ning seda välja ravida pole kahjuks võimalik, rääkis perearst Iris Koort Postimehe terviseportaalile. Mõnikord jääb esimene haigestumine viimaseks, on aga tema sõnul on ka neid, kellel herpeselööve huulele (või ka mujale) kipub üsna sageli tekkima.

Ohatist ehk külmavilli tekitab herpeseviirus, mis levib inimeselt inimesele enamasti otsese kontakti (suudlemine) aga ka viirusega saastunud esemete (tass, huulepulk) kaudu. Huuleohatist tekitab enamasti HSV1 viirus ning genitaalpiirkonna herpeslöövet HSV2, mis levib seksuaalkontakti kaudu.

«Herpese ilmnemist võib võtta ka kui märguannet mingil põhjusel nõrgenenud immuunsusest, sest uus avaldumine sõltub enamasti immuunsüsteemi seisundist,» rääkis Koort. Perearsti sõnul tekib ohatiselööve sageli just külmal aastaajal ning tihti eelneb või kaasneb ülemiste hingamisteede viirusnakkus. Külmetamine on mõlemal juhul pigem organismi immuunsust nõrgestav faktor kui haiguse otsene põhjus, räägib Koort. 

Ohatise taasteket soodustab ka stress, trauma ja UV-kiirgus (pahatihti tekib ohatis just soojamaareisil).

Tavalise kergekujulise huuleherpese raviks piisab perearsti sõnul apteegi käsimüügis saadaolevatest vahenditest - atsükloviiri ja pentsükloviiri kreemid, mis sisaldavad herpesevastast toimeainet või Urgo ohatisegeel ja Compeed-ohatiseplaaster. Plaastrid loovad lööbekolde ümber kaitsva ja paranemist soodustava keskkonna ning takistavad bakteriaalse infektsiooni lisandumist. 

Raskemate haigusvormide korral on kasutusel suukaudse viirusevastase ravi kuurid ning vajadusel kasutatakse ka  ennetavat ravi samade ravimitega (ravikuuri pikkus on siis tavaliselt 6-12 kuud).

Kindlasti tuleks kiiresti arstile pöörduda silma piirkonda tekkiva ohatise puhul, rääkis Koort. Jääga hõõrumist, hambapasta määrimist lööbele jt rahva seas levinud ravivõtteid soovitavad nahaarstid pigem vältida.