Vaktsineerimiskava plaanitakse muuta

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse immuniseerimiskava, kirjutab meditsiiniportaal Med24.ee

Võrreldes kehtiva immuniseerimiskavaga näeb uus kava ette kuuevalentse vaktsiini kasutuselevõtu väikelaste difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve, b-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimiseks. Ühtlasi tähendab kuuevalentse (täiendavalt B-viirushepatiidi komponenti sisaldava) vaktsiini kasutusele võtmine, et muutub senine B-viirushepatiidi vaktsineerimise praktika vastsündinutel ja imikutel.

Kehtiva kava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu vaktsiini esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval. Järgnevad vaktsiini teine annus 1 kuu ja kolmas annus 6 kuu vanuselt. Uue kava järgi toimub B-viirushepatiidi universaalne vaktsineerimine samaaegselt difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu vaktsineerimisega lapse 3, 4, 5 ja 6 kuu vanuselt. Täiendav vaktsiiniannus manustatakse 2 aasta vanuselt.

Väikelaste hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist soosib haiguse muutunud epidemioloogiline olukord. Viimase 12 aasta jooksul on B-viirushepatiiti haigestumus Eestis oluliselt vähenenud. 2002. aastal (enne riikliku immuniseerimiskava raames B-viirushepatiidi vaktsineerimisega alustamist) oli haigestumus 17,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Järgnevatel aastatel on haigestumus olnud tugeva langustendentsiga. Ägeda B-viirushepatiidi juhtumeid on alates 2010. aastast registreeritud alla kahe juhu 100 000 inimese kohta aastas ning alates 2012. aastast alla ühe juhu 100 000 inimese kohta aastas. 2014. aastal oli haigestumus ägedasse B-hepatiiti 0,6 juhtu 100 000 inimese kohta, kokku registreeriti kaheksa haigusjuhtu, millest kuue isiku vanus oli 20–39 aastat ning ühe isiku vanus alla 20 aasta. Kroonilise viirushepatiidi juhtusid on aastatel 2005–2014 registreeritud alla 3,5 juhu 100 000 inimese kohta aastas, valdavalt on tegemist üle 30-aastaste isikutega.

Uue kava rakendamisega jätkatakse üksnes riskirühma kuuluvate laste vaktsineerimist B-viirushepatiidi vastu sünni järel. Riskirühma kuuluvad vastsündinud, kes sünnivad B-viirushepatiidiga nakatunud emadelt või raseduse ajal HBsAg (B-hepatiidi viiruse pinnaantigeen) kandluse suhtes sõeltestimata emadelt. Vastavalt Eestis kehtivale raseduse jälgimise juhendile sõeltestitakse kõiki rasedaid HBsAg kandluse suhtes. Samas ei koguta Eestis süstemaatiliselt andmeid, kui palju rasedate hulgas on HBsAg-positiivseid. Nende naiste osakaal, kes pole olnud raseduse ajal üldse jälgimisel, on meditsiinilise sünniregistri andmete alusel väga väike, moodustades 2010.–2014. aastal 0,3–0,5% kõigist sünnitajatest ehk 46–83 sünnitajat aastas.

Papilloomiviirusnakkuse vastu vaktsineerimine

Teiseks lisatakse immuniseerimiskavasse täiendavalt 12-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomiviirusnakkuse vastu. Inimese papilloomiviirus põhjustab eri uuringute põhjal 85–100 protsenti kõigist emakakaelavähkidest ning võib põhjustada ka teiste paikmetega kasvajaid. Inimese papilloomiviirus levib peamiselt sugulisel teel, mistõttu on vaktsineerimise sihtrühmaks valitud vanuserühm, kus vaktsineerimisega saavutatav ennetav mõju on kõige suurem. Emakakaelavähki haigestumine on Eestis suurem kui Euroopa keskmine näitaja. Vaktsineerimise eesmärk on vähendada emakakaelavähi jm paikmetega inimese papilloomiviiruse põhjustatud kasvajate levimust ning sellest tingitud märkimisväärset haiguskoormust.

Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud enamikus ELi liikmesriikides, umbes pooltes neist on lisaks korraldatud ka tütarlaste järelvaktsineerimise (catch up) programm. Järelvaktsineerimise programmiga hõlmatakse vaktsineerimisega peale põhivanuserühma ka vanemad sünnikohordid.

Sihtrühma vaktsineerimisega hõlmatus eri riikides varieerub, jäädes vahemikku 17–84%. Sihtrühma hõlmatus on suur riikides, kus on organiseeritud rahvastikupõhine vaktsineerimisprogramm ning see on riiklikult (nt ravikindlustussüsteemi kaudu) täielikult rahastatud.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal. Määruse jõustumise tähtaja sätestamisel on arvesse võetud HPV-vaktsiini riigihanke ettevalmistamisele, hanke korraldamisele ja vaktsiinide tarnele kuluvat aega. Samuti on arvesse võetud immuniseerimiskava muudatustest teavitustööle kuluvat aega.

Kas see artikkel oli kasulik?