Solaariumikasutajad pole terviseriskidest teadlikud

Terviseamet viis läbi veebiküsitlus solaariumikasutajate hulga, mis näitas, et iga kolmas klient ei ole teadlik oma naha fototüübist ega sellele sobivaimast päikesevanni seansi pikkusest. Iga teine klient väitis, et ei saa teenindajalt vajalikku informatsiooni päevitusrežiimi määramise ja protseduuri vastunäidustuste kohta.

Üle poolte vastanutest kinnitas, et nad on saanud solaariumist nahapõletusi, mille põhjuseks võivad olla kas oskamatult määratud naha fototüüp/päevitamisseansi pikkus või UV-seadme lampide seisund (uued/ liiga vanad lambid).

Peale naha põletust seostati solaariumis päevitamisega veel nahalööbe, silmapõletiku, seenhaiguste, palaviku, peavalu ja allergiliste reaktsioonide teket.

Kõik nimetatud probleemid viitavad sellele, et juhtiv roll solaariumipäevitamisest tulenevate terviseriskide maandamisel lasub professionaalsel ja kompetentsel klienditeenindusel.

Käesoleva aasta juunis terviseameti poolt läbi viidud veebiküsitlusele vastas 178 solaariumikasutamise kogemusega inimest, kellest üle poole olid vanuses 19-30 eluaastat. Ligi kolmveerand vastanutest piirdusid enda sõnul kuni 10 solaariumiseansiga aastas, ligi 9% vastanutest külastab aga solaariumi 20 kuni 30 või enamgi korda ühe aasta jooksul.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul kuulub UV kiirgus esimese grupi kantserogeenide hulka.  Mida nooremalt hakatakse solaariumit kasutama, seda suurem on risk haigestuda vähki. Eesti Vähiregistri andmetel on mittemelanoomne nahavähk Eesti naiste seas tõusnud rinnavähi järel teisele kohale.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.