Beebide unetreening ei kahjusta nende tervist

Beebide unetreening ei kahjusta nende tervist Foto: Shutterstock

Imiku uneaja järk-järgult hiljemaks sättimine või vanemate reaktsiooni edasilükkamine beebi nutule parandas laste und ja ei olnud seotud suurema stressitaseme või emotsionaalsete probleemidega.

Imiku rahutu või katkendlik uni on tihti üks värskete lapsevanemate suuremaid väljakutseid. Hästi on teada, et unepuudus põhjustab perekonnas distressi, sealhulgas ema depressiooni. Imikutel, kes öösiti sageli ärkavad, on kasutatud erinevaid tehnikaid nagu beebidel järk-järgult pikemalt nutta laskmine, kuid siiani on olnud murekohaks, et need võivad suurendada vanemate ja laste stressitaset. Uus Austraalias läbi viidud uuring näitab, et laste ja lapsevanemate und on võimalik edukalt parandada ilma oluliste kahjudeta titale või emale. 

43 uneprobleemidega last vanuses 6-16 kuud (63% tüdrukud) randomiseeriti kolme gruppi: nutta laskmine, uneaja edasi lükkamine ning kontrollgrupp (vanemate üldine harimine beebide une kohta). Nutta laskmine, mida tuntakse ka Ferberi meetodi nime all, tähendab lapse nutu ignoreerimist ja lapse magamistoas kontrollimas käimist vaid kindlatel aegadel järjest pikemate intervallide järel. Uneaja edasi lükkamine ehk lapse magamamineku aja järk-järgult hilisemaks tõstmine muudab lapse väsinumaks ja magamajäämine on tõenäolisem. 

Uuringu esmane tulemusnäitaja oli lapse uni esimese 3 uuringukuu vältel (hinnati vanemate poolt täidetud unepäevikute ja laste aktigraafia abil); teisesteks tulemusnäitajateks olid vastsündinute ja lapsevanemate stressi tase (hinnati seeriatena mõõtes kortisooli taset imikute süljes ning viidi läbi lapsevanemate uuringud) ja laste käitumine, emotsioonid ja vanematega seotus 12 kuu vanuses (hinnati küsimustikuga Child Behavior Checklist ning võõra situatsiooni protseduuri kasutamisega). 

Mõlemad sekkumised, nii nutta laskmine kui uneaja hilisemaks muutmine olid seotud parema unega. 3 kuu möödumisel uuringu algusest oli kiirem nii laste uinumine (vähemalt 10 minutit varem) mõlemas sekkumise grupis, samuti esines nutta laskmise grupis vähem öiseid ärkamisi ja ärkamiste kestused olid lühemad. Mõlema sekkumise gruppides vähenes nii beebide stressitase (kortisooli taseme järgi hinnatuna) kui ka vanemate stress. 12 kuu möödumisel ei leitud kolme grupi vahel erinevusi laste emotsionaalsete või käitumisprobleemide osas ega lapse ja vanema vahelise sideme osas. 

Järk-järgult pikema aja järel beebi nutule reageerimist tõlgendatakse mõnikord sedasi, et tuleb lasta beebil end “magama nutta”. See viitab nagu tegemist oleks lapse suhtes hülgava või isegi ohtliku käitumisega. Ka käesolevas uuringus osalenud lapsevanematest paljud olid mures, et nutta laskmine võib nende lapsele halvasti mõjuda, kuid uuring seda ei tõestanud. Vastupidi – uuring, kuigi väike, kinnitas meetodi tõhusust ja lubab arvata, et niisugune lähenemine ei kahjusta lapsi ega vanemaid. 

Gradisar M, Jackson K, Spurrier NJ, Gibson J, Whitham J, Williams AS et al. Behavioral interventions for infant sleep problems: A randomized controlled trial. Pediatrics. 2016 May 24. [Abstrakt] 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

naine
08.01.17 14:31
Täiesti mõistuse vastane on lasta laps magama nutta ,nutke ise enne magamist ja näete kui hea teil on .....
lugege e-perekooli ja saate teada millega riskite !
-2
   
+2

Lisa kommentaar

Saada