Tartu ajuteadlased tuvastasid vaimseid häireid ja alkoholisõltuvust mõjutava geenimuutuse rolli

Tartu ajuteadlased tuvastasid vaimseid häireid ja alkoholisõltuvust mõjutava geenimuutuse rolli Foto: Shutterstock

Miks mõni meist tunneb sõbra soojast kallistusest suurt rõõmu, aga teise jätab see nii-öelda täiesti külmaks ja ta ei suuda ümbritsevast midagi head leida? Suure tõenäosusega on viimasel juhul tegemist depressiivsuse või depressiooniga.

Selle ja mitmete teiste psüühikahäire ravimisel tõotab tulla läbimurre, kui leitakse ravimid, mis mõjutaksid ajus transportvalku, millele Tartu ülikooli teadlased on piltlikult öeldes näpu peale pannud, kirjutab ERR Novaator.

Näpu peale panemine tähendab, et neuropsühhofarmakoloogia nooremteadur Mariliis Vaht näitas hiljuti, kuidas heaolutunde ja ergastumisega seotud ajukemikaale liigutava molekuli aktiivsust kodeeriv geen mõjutab nii impulsiivsust, ärevust, depressiivsust, neurootilisust kui ka alkoholi sõltuvust ja – kuritarvitamist.

Jutt käib molekulist, mille olemasolu ajus tõestati alles sajandi vahetusel – veel 1990ndatel olid teadlased veendunud, et VMAT1 transportvalk on olemas küll seedeelundkonnas ja veresoontes, kuid mitte ajus.

VMAT1 ülesanne on korraldada närvirakkude vahelist suhtlust. Pealtnäha lihtne ülesanne: edastada heaolutunde ja ergastumisega seotud virgatsaineid nagu serotoniin, dopamiin, adrenaliin ja noradrenaliin õigel ajal õiges koguses ühelt närvirakult teisele.

Kuid olenevalt pärilikust materjalist toimetab see valk mõnedel inimestel paremini kui teistel. See teadmine aitab muu hulgas selgitada, miks sõbra soe kallistus tekitab mõnel hea tunde ja mõnel mittemingisugust. “Kui virgatsaineid transportiva valgu aktiivsus on väga madal, võib see tähendada, et näiteks heaolutundega seotud dopamiini vabastatakse vähem,” selgitas TÜ neuropsühhofarmakoloogia nooremteadur Mariliis Vaht.

Pikemalt saab lugeda siit.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada