Kalorite põletamine suurendab ajumahtu

Kalorite põletamine suurendab ajumahtu

Uus uuring näitab, et suurendades erinevate füüsiliste tegevustega igal nädalal põletatud kalorite hulka, võib vanematel inimestel nende kognitiivsest staatusest hoolimata suureneda ajumaht ja väheneda Alzheimeri tõve tekkerisk.

Uurijad, keda juhtis Los Angeleses asuva California Ülikooli meditsiini- ja filosoofiadoktor Cyrus Raji, analüüsisid pikka aega kestnud kardiovaskulaarse tervise uuringu (Cardiovascular Health Study) raames üle viie aasta tagasi kogutud andmeid, mis hõlmasid 876 täiskasvanut vanuses 65 aastat ja üle selle.

Osalejad läbisid perioodiliselt standardse kognitiivse hindamise ja aju magnetresonantstomograafia ning esitasid nädalase energiakulu arvutamiseks andmed oma igapäevaste füüsiliste tegevuste kohta, nagu kõndimine, tennise mängimine, tantsimine ja golf.

Kasutades matemaatilist modelleerimist ja pärast potentsiaalselt segavate tegurite (pea suurus, vanus ja kognitiivne staatus) arvesse võtmist avastasid teadlased, et suurema hulga energia kulutamine mitme erineva füüsilise tegevuse käigus seostub hallaine suurema mahuga nii frontaal-, temporaal- ja parietaalsagaras kui ka hipokampuses, taalamuses ja basaalganglionides.

Nad teatavad, et „kalorite rohke kulutamine piirab ka neurodegeneratsiooni, mida seostatakse mahu vähenemisega praecuneus’es, vöökääru (gyrus cinguli) tagumises osas ja vermis cerebelli osas”.

Dr Raji ütles Medscape’ile: ,,See uuring lisab väärtust füüsilist tegevust ja aju käsitlevale kirjandusele, seostades hallaineosa suurenemist kahekordse Alzheimeri tõvesse haigestumise riski vähendamisega viis aastat pärast magnetresonantstomograafia tegemist.”

Kui on tegemist energia kulutamisega, siis „rohkem on parem”.

,,Suurima füüsilise aktiivsusega (500 kalorit vaba aja füüsiliste tegevuste käigus) kvartiilrühmal oli suurem hallaine maht ja vähenenud atroofia Alzheimeri dementsuse puhul kui väikseima füüsilise aktiivsusega kvartiilrühmal (ainult 50 kalorit füüsilise tegevuse käigus),“ ütles dr Raji.

Allikas: Journal of Alzheimer’s Disease. Avaldatud veebis 11. märtsil 2016. Täistekst


Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

3 kommentaari

Katrin
11.04.16 23:38
Tere Kai, sattusin juhuslikult lugema Teie kommentaari. Ma pole mitte mingit sorti spetsialist, aga uurisin veidi informatsiooni.
Võite pöörduda spordiarsti vastuvõtule näiteks. Las seletab mis harjutusi ja kui suures mahus teha. Tegelevad enamjaolt profisportlastega, aga tõenäoliselt on iga huvitatu teretulnud.
Selline lehekülg internetis:
www.sportmed.ee
Samuti saab nõustamisele minna spordiklubisse.
Ja pea iga spordiklubi pakub ka pensionäridele aeroobikatreeninguid näiteks, mõnes kohas ka basseinis vesiaeroobikat - minge julgelt uurima!
Edu!
-61
   
+63
Kai Põld
11.04.16 08:40
Mina tänan väga ja kui see eelmine kirjutaja sportima hakkab,
nagu mina kavatsen teha, siis usun, et temalgi läheb tervis paremaks.
Palun, kirjutage ainult, kuidas järelvalve all sellist sporti 60aastasel teha,
mis 50 kilokalorit päevas ära kulutaks. Kas saaks sellist asja ka mingi füsioterapeudi käe all teha ja kui palju see võiks maksta? Hea on öelda, et tehke, aga kellega ja kus ja kas on ka arsti järelvalve, kui Sa just taastusravile ei ole läinud. Lugupidamisega.
-56
   
+58
Milvi Vain milvi.vain@gmail.com
11.04.16 08:30
Olen viimstel kuudes õhupuudusega ja eriti hull on öösiti.Nina on kinni ja kurk kipitab .Nohu on krooniline.Kaks kuud parem kõrv kohiseb.Arst kõrvast eemaldas vaigu aga kõrv kohiseb ikka.Magada saan ainult kõhuli.Kavatsen pöörduda une kliiniku poole.Saan hingata ainult suu kaudu .Olge kenad ja andke nõu!
-56
   
+56

Lisa kommentaar

Saada