Kinnitatud: talvebeebidele on kasulik, kui nende ema tarvitab D-vitamiini

Kinnitatud: talvebeebidele on kasulik, kui nende ema tarvitab D-vitamiini

Raseduse ajal tarvitatavad D-vitamiini preparaadid ei suurenda kokkuvõttes võrreldes platseeboga vastsündinute luumassi. Samas said uuringu MAVIDOS (Maternal Vitamin D Osteoporosis Study) põhjal talvekuudel sündinud imikud märkimisväärset kasu sellest, kui nende ema tarvitas täiendavalt D-vitamiini.

MAVIDOS on esimene randomiseeritud kontrollitud uuring, milles uuritakse D-vitamiini tarvitavatel rasedatel selle mõju järglaste luumassile.

Ühendkuningriigis paikneva Southamptoni ülikooli MRC elutee epidemioloogia üksuse reumatoloogia ja kliinilise epidemioloogia professor, uuringu teine autor Nicholas Harvey (MD, PhD) rääkis Medscape’i meditsiiniuudistele, et antud andmed toetavad Ühendkuningriigis praegu kehtivat soovitust, milleks on rasedate naiste puhul 400 RÜ D-vitamiini ööpäevas, et vähendada imikute rahhiidi ja neonataalse hüpokaltseemia riski.

 „Antud tulemused viitavad ka sellele, et kõik naised, kelle sünnituse tähtaeg on talvekuudel, võiksid tarvitada suuremaid annuseid ehk 1000 RÜ ööpäevas,” lisas ta.

MAVIDOSi eesmärgiks oli testida hüpoteesi, et raseduse ajal D-vitamiini tarvitavate naiste lastel on sünnihetkel suurem kogu keha luude mineraalne sisaldus (BMC) kui lastel, kelle emad ei tarvitanud raseduse ajal D-vitamiini.

Mitmekeskuselisse topeltpimedasse randomiseeritud kontrolliga uuringusse kaasati rohkem kui 1000 üksikrasedusega naist, kelle 25[OH]D seerumisisaldus oli 10. kuni 17. rasedusnädalal 25–100 nmol/l.

Nad määrati juhuslikult kas ööpäevas 1000 RÜ-d kolekaltsiferooli (D3-vitamiin) saavasse rühma või vastavasse platseeborühma. Lisandit võeti suukaudselt enamasti alates 14. rasedusnädalast kuni sünnituseni. 

Esmane tulemusnäitaja oli vastsündinu kogu keha luude mineraalne tihedus (BMC), mida hinnati kahe esimese elunädala jooksul kahekordse kiirega röntgenabsorptsiomeetria (DXA) abil. Lisaks mõõdeti mitmeid teisi ohutusalaseid tulemusnäitajaid.

Ligikaudu 65 protsendilt uuringus osalenud imikutest saadi kasutatav DXA pilt. Üldiselt ei esinenud raseduse ajal D-vitamiini ja platseebot tarvitanud emade laste BMC väärtuste vahel statistiliselt olulist erinevust (61,6 g vs. 60,5 g).

Samas olid talvel sündinud lastel, mis oli eelnevalt määratletud teisene tulemusnäitaja, antud väärtused statistiliselt olulisel määral erinevad: vastavalt 63,0 g vs. 57,5 g.

Dr Harvey selgitas, et antud tulemuste põhjal suurendab D3-vitamiini tarvitamine 1000 RÜ ööpäevas rasedatel äärmiselt tõhusalt D-vitamiini sisaldust veres.

„Rohkem kui 80 protsendil toidulisandit saanud naistest oli D-vitamiini sisaldus raseduse hilisstaadiumis rahuldava väärtusega. Tegemist on ajaga, kus kõige enam kaltsiumit viiakse ema luudest lapse omadesse nende tugevdamiseks,” selgitas ta. Võrdluseks: platseeborühmas oli samal ajal D-vitamiini sisaldus rahuldava väärtusega vaid ligikaudu 35 protsendil naistest.

„Talvel sünnitanud emadel,” jätkas ta, „vähenes 14.–34. rasedusnädalal platseeborühmas D‑vitamiini kontsentratsioon, kuid ravirühmas see suurenes.”

Allikas: Lancet Diabetes Endocrinol. Avaldatud 1. märts 2016. ArtikkelJuhtkiri

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada