Hinnang arstiabi kättesaadavusele pole aastaga paremaks muutunud

Hinnang arstiabi kättesaadavusele pole aastaga paremaks muutunud Foto: Shutterstock

Ehkki Eesti elanike hinnang arstiabi kvaliteedile on viimased kuus aastat püsinud umbes samal tasemel, on hinnang arstiabi kättesaadavusele samal ajal veidi langustrendis ning pole viimase aastaga paranenud. Arstiabi kättesaadavust hindab heaks või pigem heaks kokku vaid 42 protsenti inimestest.

73 protsenti Eesti elanikest vanuses 15-74 hindab arstiabi kvaliteeti Eestis heaks. Varem on tulemused jäänud 70–78 protsendi vahemikku, olles 2014. aastal 70 protsenti. Seega ei ole hinnang arstiabi kvaliteedile Eestis võrreldes 2014. aastaga oluliselt muutunud.

Keskmisest enam on neid, kes annavad arstiabi kvaliteedile hea hinnangu, kõige nooremate (15–19-aastaste) ja vanemate (60–74-aastaste), eestlaste ning Lõuna-Eesti elanike seas. Samuti peavad arstiabi kvaliteeti paremaks need, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks. Halvaks hindavad seda sagedamini 40–59-aastased, mitte-eestlased, Kirde-Eesti ning keskmise või halva enesehinnangulise tervisega inimesed.

Arstiabi kättesaadavust hindab aga heaks 42 Eesti elanikest vanuses 15–74. Varasemalt on tulemused jäänud 43–55 protsendi vahemikku, olles 2014. aastal 43 protsenti ja 2010. aastal 55 protsenti.

Kõige kehvema hinnangu arstiabi kättesaadavusele annavad vanemaealised Põhja-Eesti elanikud.

Keskmisest enam on neid, kes hindavad arstiabi kättesaadavust Eestis heaks, 15–19-aastaste seas. Veel on positiivse hinnangu andjaid keskmisest enam eestlaste, esimese taseme haridusega inimeste (alghariduseta, algharidusega, põhiharidusega), Lõuna-Eesti elanike ning hea tervisega inimeste seas. Kõige sagedamini on negatiivseid hinnanguid andnud 50–59-aastased, mitte-eestlased, kolmanda taseme haridusega ning Põhja-Eesti (sh Tallinna) elanikud. 56 protsenti viimase 12 kuu jooksul mõnda tervishoiuteenust kasutanutest hindavad arstiabi kättesaadavust halvaks.

Ligi pool patsientidest ootab eriarsti vastuvõtule pääsemist üle kuu

Alates registreerimisest pääses küsitluse järgi eriarsti vastuvõtule kuni nädala jooksul 24 protsenti viimase 12 kuu jooksul eriarsti külastanutest. Kuni kuu jooksul pääses vastuvõtule 51 protsenti ja üle ühe kuu pidi ootama 46 protsenti inimestest.

Sotsiaalministeeriumis uuringutulemusi tutvustanud TNS Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal tõi samas välja, et kui võrrelda 2013. aasta näitajat üle nelja nädala vastuvõttu ootama pidanute osakaalu kohta teiste OECD riikidega, siis Eesti on oma toonase 41 protsendiga suhteliselt keskmisel positsioonil. 

Näiteks Skandinaavia riikide hulgas on neid, kus üle nelja nädala ootavaid patsiente on rohkemgi kui Eestis – Rootsis 49 protsenti ja Norras 55 protsenti, seda siis samuti 2013. aasta andmete põhjal. Samas jääb Saksamaal üle ühe kuu ootajate osakaal 27 ja Hollandis 23 protsendi juurde. 

Hinnang tervishoiukorraldusele 

59 protsenti Eesti elanikest vanuses 15–74 hindab tervishoiukorraldust Eestis heaks. Varasemal viiel aastal on tulemused jäänud 58–67 protsendi vahele. 2014. aastal hindas tervishoiukorraldust Eestis heaks 58 protsenti; hinnang tervishoiukorraldusele Eestis pole oluliselt muutunud.

Keskmisest kõrgemalt hindavad tervishoiukorraldust Eestis nooremad inimesed (15–29-aastased). Samuti on kõrgemaid hinnanguid andnud eestlased ja kolmanda taseme haridusega (akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus, keskeriharidus peale keskharidust) inimesed. Mida parem on inimese hinnang oma terviseseisundile, seda kõrgemalt hindab ta ka tervishoiukorraldust.

Regionaalses lõikes on rahulolu kõrgem Lõuna-Eestis. Neid, kes hindavad tervishoiukorraldust halvaks, on keskmisest enam 50–59-aastaste, mitte-eestlaste ning oma tervist halvaks või keskmiseks hindavate inimeste seas. Enamikus neis rühmades domineerib siiski positiivne hinnang, välja arvatud halva tervisega inimeste hulgas, kelle seas jaotuvad head ja halvad hinnangud võrdselt pooleks. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

M.Kontkar
03.03.17 09:35
Ei meeldi, kui olen alles hiljaaegu eriarsti vastuvõttul käinud, perearsti poolt saadud saatekirjaga ja järgmine kord ootamatu terviseprobleemiga tema poole uuesti pöördusin, sain registratuurist teada, et c.vaja uus saatekiri.
Miks pole arstidele, registraaroritele, patsientidele ühist teavet antud muudatusest?
Teine mure on, et lastakse tasulistel arstidel tegutseda raha eest, kuid võimalust pole analüüse analüüse, gardiogrsmmi ja teisi uuringuid teha. Kui mingile uuringule saadetakse jälle maksa. Mis toimub, Eesti Vabariigis? Miks jooksutatakse patsiente.
Tööl käiv inimene maksab niigi sotsmaksu ja pensionär on maksnud juba omad sotsmaksud ära. Kellel suurem pension, maksab ka tulumaksu. On panustanud ka riigile uekodanikegaga, tulevikus maksudemaksjaga.
-2
   
+1
M.Kontkar
03.03.17 09:33
Ei meeldi, kui olen alles hiljaaegu eriarsti vastuvõttul käinud, perearsti poolt saadud saatekirjaga ja järgmine kord ootamatu terviseprobleemiga tema poole uuesti pöördusin, sain registratuurist teada, et c.vaja uus saatekiri.
Miks pole arstidele, registraaroritele, patsientidele ühist teavet antud muudatusest?
Teine mure on, et lastakse tasulistel arstidel tegutseda raha eest, kuid võimalust pole analüüse analüüse, gardiogrsmmi ja teisi uuringuid teha. Kui mingile uuringule saadetakse jälle maksa. Mis toimub, Eesti Vabariigis? Miks jooksutatakse patsiente.
Tööl käiv inimene maksab niigi sotsmaksu ja pensionär on maksnud juba omad sotsmaksud ära. Kellel suurem pension, maksab ka tulumaksu. On panustanud ka riigile uekodanikegaga, tulevikus maksudemaksjaga.
0
   
+1

Lisa kommentaar

Saada