Perearst: grippi ennetab kõige paremini vaktsineerimine

Dr Eve Kivistik. Foto: Mari Luud

Linnamõisa Perearstikeskuse perearst Eve Kivistik peab parimaks gripi ennetamise vahendiks iga-aastast gripivastast vaktsineerimist, kuid olulisel kohal on ka tervislik eluviis: mitmekesine toitumine ja piisavalt pikk uneaeg.

Linnamõisa Perearstikeskuse perearsti Eve Kivistiku sõnul on peamiseks soovituseks, et ennetada grippi haigestumist, lasta end vaktsineerida. Hooajalise gripi vastu vaktsineeritakse reeglina septembri teisel poolel või oktoobris, kuid seda võib teha ka veel gripihooaja alguses. Igal aastal vaktsineeritakse uuesti.

„Kui inimesed vaktsineeriksid ennast gripi vastu rohkem, oleks ka nn karjaimmuunsus parem,“ ütles Kivistik. „Näiteks on Hollandis ligi 70 protsenti inimestest vaktsineeritud, kuid Eestis vaid üks protsent, mistõttu levib gripp siin rohkem ning gripi tüsistustesse haigestumine ja suremus on palju kõrgem.“

Gripi tüsistusteks on näiteks põskkoopa põletik, keskkõrva põletik ja kopsupõletik. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda parem on haiguse leviku kontrolli all hoidmine, mis tähendab, et ta ei levi nii massiliselt. Vaktsineerimine annab ligi 70 protsendise immuunsuse.

„Kui oled vaktsineeritud, siis sa ei nakatu üldse või põed haiguse kergemini läbi,“ ütles Kivistik. „Vaktsineeritutel me tüsistusi reeglina ei näe.“

Teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse nakatumise ennetamiseks tõi Kivistik kõige olulisemana välja üldimmuunsuse tugevdamise, et see jõuaks viirustega võidelda. Selleks on üpriski üldised soovitused, millest siiski tasuks lähtuda: tuleb käsi pesta, harrastama peaks tervislikke eluviise ehk puhke- ja töörežiim peaks olema paigas, ei tohiks läbi põleda ja üle töötada, peaks viibima piisavalt värskes õhus, sööma tasakaalustatud toitu ja jätma endale piisavalt uneaega. Uni on väga oluline sellepärast, et magamise ajal immuunsüsteem taastub. Eesti tingimustes soovitatakse arsti sõnul septembrist aprillini lisaks tarvitada D-vitamiini ja C-vitamiini.

Rohkelt sooja vedelikku

Kui inimesel tekivad esimesed haiguse sümptomid, enesetunne muutub kehvaks, siis peaks ta Kivistiku sõnul jääma kohe kodusele režiimile, et hoida ära haiguse süvenemine ja vältida teiste nakatamist.

„Rohkelt tuleb tarvitada sooja vedelikku, limateket soodustavaid taimeteesid, et niisutada limaskesti, mille külge viirustekitaja just kinnitubki,“ lisas perearst. Sobivad rahvameditsiinilised võtted: soojad jalavannid, sinepiplaastrid, nina loputamine meresoolaveega. Tuleb kaasa aidata organismi iseparanemisele – nuusata, köhida ja puhata. Kivistiku sõnul võib võtta juurde looduslikke antioksüdante, milleks on küüslauk, ingver ja mesi. Samuti on kasuks C-vitamiini rikkad astelpaju marjad ja mustsõstrad.

„Kui inimene on juba haigeks jäänud, siis võib ninas oleva turse ja köha leevendamiseks juurde võtta käsimüügiravimeid – rögalahtisteid ja ninaturset alandavaid ninatilku,“ ütles ta. Meeles tuleb pidada, et alla 2-aastastele lastele ei soovitata rögalahtisteid anda – nende hingamislihased on liiga nõrgad, mistõttu ei jõua nad veeldatud röga hästi välja köhida. Lastel soovitatakse köha puhul kasutada inhalaatorit, mis on hea ka astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse põdejatele. Sinna sisse võib panna füsioloogilist lahust või arsti poolt välja kirjutatud ravimeid, mis kergendavad hingamist ja laiendavad hingamisteid.

„Erinevate kombineeritud pulbrijookidega, kuhu on pandud lisaks paratsetamoolile kõikvõimalikke kesknärvisüsteemi kaudu toimivaid ninaturset ja köha parandavaid preparaate, võiks olla ettevaatlik ja need võiks olla pigem ühekordseks kasutamiseks,“ lausus Kivistik. „Kindlasti ei tohiks viirusest jagu saamiseks sellist jooki juua näiteks neli korda päevas.“

Palaviku alandamisel lähtu enesetundest

Lastele palavikuravimit andes tuleb lähtuda lapse üldseisundist ja enesetundest.

„Ei ole olemas kindlaid kehatemperatuuri väärtusi, mille puhul peab palavikku tingimata alandama,“ ütles perearst. „Palavikku ei pea alandama, kui laps tunneb end vaatamata palavikule hästi, pole viril, ärkvel olles mängib ja tegutseb.“

Väikelastel ei ole termoregulatsioonikeskused kehas veel välja arenenud, palavikukrampide ära hoidmiseks soovitatakse hakata palavikku alandama 38,5 kraadi peal. Palavikus last võib hõõruda leige veega, jalga panna niisked sokid, jahutavad mähised. Palaviku alandamiseks sobivad paratsetamooli sisaldavad raviküünlad või siirupid või ibuprofeeni sisaldavad siirupid. Kindlasti ei tohi anda lastele palaviku alandamiseks aspiriini.

„Sama kehtib ka täiskasvanute kohta – palavik on keha kaitsereaktsioon viirusele, kehatemperatuuri tõstes üritab organism viirusest võitu saada,“ seletas Kivistik. „Palavikuravimi kergekäeline võtmine võib haiguskulgu hoopis pikendada.“

Kivistik ütles, et ülemiste hingamisteede viirusnakkuse korral tuleks arsti poole pöörduda siis, kui kõrge palavik püsib 4-5 päeva. Laste puhul tuleks arsti poole pöörduda siis, kui palavik püsib üle nelja päeva, lapsel tekib hingamisraskus, laps ei joo piisavalt, on nutune ja teda ei õnnestu rahustada, lapsel viirushaiguse nähud taanduvad, kuid palavik tõuseb taas ja köha ägeneb.

Nakkusoht on suurim haigestumise alguses

Keskmiselt võtab haiguse läbipõdemine aega 7-10 päeva. Arsti sõnul võiks inimene olla palavikuvaba vähemalt kaks ööpäeva ja tema enesetunne hea, enne kui hakkab mõtlema töökollektiivi naasmise peale.

„Teistele on ta eriti nakkusohtlik just haiguse ilmingute alguses,“ ütles Kivistik. Uuringud on näidanud, et inimene on nakkusohtlik üks päev enne haigestumist ja kuni viis päeva peale esimeste sümptomite teket.

Kivistik seletas, et lastel võtab köharefleksi taandumine rohkem aega.

„Päris nii kaua last kodus hoidma ei pea, kuni köha on täiesti taandunud, sest järelköha võib neil püsida kuni kolm nädalat,“ ütles ta. „Loomulikult peaks olema ära kadunud ärritusköha, millega laps võib lasteaias oma kaaslasi segada. Sama on nohuga. Kui lapsel on kaasuvalt ka näiteks suurenenud adenoid ja tema nohu taandumine võtab aega, siis see pole enam teistele lastele ohtlik nohu, vaid see ongi sellele lapsele iseloomulik ninaneelu eritis, mis on tegelikult tingitud tema suurenenud ninaneelu mandlist ehk adenoidist.“

Kivistiku sõnul nakatavad lapsed teisi lapsi reeglina haiguse alguses, kui neil silmad natuke läigivad, nad turtsuvad ja aevastavad ning nina vaikselt löriseb, aga tõelist nohueritist veel eriti ei tule.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et gripp on ohtlik alla 17-aastastele lastele, eriti imikutele, lisaks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, rasedatele ning eagrupile 65 aastat ja vanemad,“ lausus Kivistik. „Kõige kindlam viis end gripi vastu kaitsta on vaktsineerimine.“

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.