Mis põhjustab allergilist dermatiiti?

Kontaktdermatiit võib tekkida kas ärrituse või allergilise reaktsiooni tulemusel. Ligikaudu 80% ehk valdav enamik kontaktdermatiite tekivad nahaärritusest. Allergiline kontaktdermatiit esineb umbes 20%-l juhtudest. Põhja-Eesti regionaalhaigla dermatoveneroloog-vanemarst Maie Jürisson annab ülevaate, miillised on sügeleva nahapõletiku peamised põhjustajad.

Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikus korraldatud uuringu andmetel on Eestis allergilise kontaktdermatiidi (AKD) põhjused viimasel kümnel aastal sarnased teiste Euroopa riikidega, kuid avastatud on tunduvalt rohkem formaldehüüdi suhtes allergilisi inimesi.

Formaldehüüd on säilitusaine, mis takistab mikroorganismide paljunemist. Formaldehüüdi lisatakse kodukeemiatoodetele, värvidele, lakkidele jm pinnakaitsematerjalidele. Kaasaegsetele, inimestele mõeldud nahahooldustoodetele formaldehüüdi ei lisata, selle asemel kasutatakse nn formaldehüüdi doonoreid, nt (Quarternium-15, Dowcil 200, bronopool), mis vabastavad formaldehüüdi vee juuresolekul hüdrolüüsi teel väikestes kogustes.

Kõige levinum kontaktallergeen nii Eestis kui ka maailma teistes riikides on nikkel. Põhja-Ameerikas esineb positiivset epikutaantesti niklile 19%-l uuritutest, Euroopas 17%-l. Sensibiliseerumist niklile võib soodustada kõrvalesta läbistavate kõrvarõngaste kandmise suur populaarsus, samuti muu keha augustamine. Niklidermatiidil on mitmesuguseid kliinilisi avaldumisvorme. Kõige sagedam on nahapõletik kõrvarõngaaukude ümber või  kõhupiirkonna dermatiit rihmapandlast. Kirjeldatakse ka näopiirkonna dermatiiti mobiiltelefoni kontaktikohal, kui telefoni metalliga kaetud osad puutuvad kokku nahaga. Kassapidajatel võib niklidermatiit väljenduda kätel, sõrmedel, samuti silmalaugudel, kuhu allergeen kätega kantakse.

Lõhnaainete segud ja Peruu palsam on üleilmselt sagedasemaid allergeene, olles nikli järel teisel kohal, Eestis aga viiendal kohal. Lõhnaained on kas taimsed või sünteetilised tugevalõhnalised orgaanilised ühendid.  Neid sisaldub parfüümides, nahahooldus-, hügieeni-  ja kosmeetikatoodetes,  olmekeemias, ravimites, lisaks ka mitmetes toiduainetes, kuhu lisatakse maitseaineid või lõhnalisandeid (ürdid, vürtsid, nelk, vanilliin, kaneel jt). Toidus sisalduvad lõhnaained võivad põhjustada süsteemselt reaktiveeritud kontaktdermatiiti.  Kõige sagedamini tekitavad AKD-d kosmeetikumid, naistel deodorandid, meestel habemeajamisjärgsed lõhnaveed. Aksillaarlohus soodustab sensibiliseerumist õhem epidermis, niiskus, nahapindade tihe kontakt, karvafolliikulid; habemeajamisjärgsete vahendite puhul võivad  sensibiliseeumisele kaasa aidata väiksed nahavigastused. Umbes 3000-st lõhnaainest 26 peavad olema tooteetiketile märgitud, kui nende kontsentratsioon ületab kindlaksmääratud piirväärtust, näiteks eugenool, geraniool, tsinnamüülalkohol, hüdroksütsitronellaal, kumariin, bensüülalkohol.

Nagu mujal, nii ka Eestis on sagenemas metüülisotiasolinooni (MI) ülitundlikkus. See on konservant, mida leidub kosmeetikatoodetes, puhastuslappides, kodupuhastusvahendites. MI on kasutusel 1970. aastatest, praeguseks on paljud tootjad hakanud seda mahapestavatele toodetele vähem lisama; nahalejäetavatele toodetele MI lisamine tuleks sootuks lõpetada.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (november 2015). 

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.