Leetritevastast korduvvaktsineerimist tuleb pikalt oodata

Leetritevastast korduvvaktsineerimist tuleb pikalt oodata

Hirm leetrite ees pani varasemalt teisest vaktsiinidoosist loobunud naise mõtlema, kas oodata ära leetrite antikehade analüüsi tulemused või lasta end kohe vaktsineerida.

Kahekümnendates eluaastates naine rääkis oma perearstile, et soovib end leetrite vastu korduvvaktsineerida, sest tõenäoliselt ei saanud ta vanema palve tõttu 13-aastasena leetrite teist vaktsiinidoosi. Leetrite esimene vaktsiinidoos kaitseb aga vaid 90 protsenti vaktsineeritud inimestest, 10 protsendil ei pruugi vaktsiin mõjuda, kirjutab Postimehe terviseportaal.

Naisel tekkis hirm leetritesse nakatumise ees, kuna ka töökollektiivist võis keegi olla puutunud kokku leetritega nakatunud inimesega. Nii pöördus ta oma perearsti poole, kes soovitas teha laboris analüüs, mis näitab, kas kehas on piisavalt leetrite antikehi. Laborisse helistades selgus, et vastuste saamine võib võtta kuni nädala, sest need saabuvad välismaalt. See tundus inimesele liialt pikk aeg, mistõttu ta pöördus vaktsineerimissooviga uuesti perearsti poole.

Tallinna munitsipaalperearstikeskuse perearst Mare Kookmaa soovitaks sellises olukorras siiski leetrite antikehade analüüsi tulemused ära oodata. Nädal ei ole tema hinnangul tulemuste ootamise kontekstis liialt pikk aeg, kui inimene pole otseselt leetrites inimestega kokku puutunud. Kookmaa soovitab leetrite antikehade analüüsi ka inimestele, kes on sündinud 70ndatel aastatel või enne seda. 

«Ei pea nii palju paanitsema,» ütles Tallinnas asuva Magdaleena tervisekeskuse perearst Marina Kivi leetritest rääkides. Ta tõdes, et Eestis on olnud küll kolm haigusjuhtu, kuid tegemist pole epideemiaga. «Kõigil pole põhjust tormata laborisse kontrolli, kas on antikehi või mitte,» ütles perearst. Tema hinnangul poleks võimalik hakata kõiki inimesi kontrollima.

Patsiendid uurivad temalt leetrite vastu vaktsineerimise kohta üsna sageli. «Ma arvan, et kui on olnud kontakt haige inimese või haige sugulasega, võib käia ja teha antikehade analüüsi, aga kui kontakti pole olnud, siis tasub jääda rahulikuks, muidu ei saa ju elada, näiteks poeski käia,» lisas ta.

Kivi hinnangul on tegemist järjekordse paanikaga, nagu neid on olnud varemgi, näiteks seagripi puhul. «Lõppude lõpuks, kui peaks haigestuma, haigus on küll väga nakkav, aga ta ei ole tervel inimesel surmahaigus,» lisas ta.

Refereeritud artikli täisteksti saab lugeda Postimehe terviseportaalist.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada