Leetrite kahtlustuse sai 12-aastane koolilaps

Leetrite kahtlustuse sai 12-aastane koolilaps Leetrid
Allikas: CDCP/Wikipedia

Lisaks kolmele varasemalt teadaolevale leetrite haigele sai eile õhtul sama haiguse kahtluse 12-aastane laps, kes võis nakkuse saada oma haigestunud emalt.

Laps on leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale ühe vaktsiinidoosiga, teatas terviseamet. 

Kuigi immuniseerimiskava järgselt vaktsineeritakse lapsi teise doosiga 13-aastaselt, otsustati pärast eile ilmnenud leetrite kahtlust küsida klassi lastevanematelt nõusolekut vaktsineerida kõik  klassikaaslased kohe, st aasta enne kalendrijärgset vaktsineerimist.

Isikud, kes on kokku puutunud leetritesse haigestunuga või haiguskahtlastega, tuleks vaktsineerida võimalusel hiljemalt 72 tunni jooksul pärast võimalikku kokkupuudet. See aitab ära hoida haiguse avaldumise. Seda juhul, kui haigust ei ole varem läbi põetud või varasemas vaktsineerimises ei olda kindel.

Leetrid levivad kergelt 

Terviseamet tuletab meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Peiteaeg kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva) aga teatud juhtudel võib pikeneda 21 päevani.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on kõrge palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Isikud, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid andma sellest kindlasti teada lastekollektiivi juhile, kus nende laps viibib. See on väga oluline lapse kaitsmiseks, sest vaktsineerimata lapsed ja puuduliku kaitsega täiskasvanud on praegu kõige suurem riskirühm nii haigestumisel kui haiguse edasikandmisel.  

Kui on võimalik, siis oleks praeguses olukorras tark kaitsta oma last ning lubada ta leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerida. Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiiniga üheaastaselt ja teist korda 13-aastaselt. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Haigestumiste ajalugu 

Viimastel aastatel on olnud üksikud leetritesse haigestumised seotud valdavalt reisimisega. Suurem leetritesse haigestumine Eestis oli viimati 2006. aastal, siis haigestus kokku 25 inimest. 


Esmane haigusjuht toodi tookord kaasa Ukrainast. Haigestunutest olid mittetäielikult vaktsineeritud viis inimest, 18 inimest olid vaktsineerimata, neist üheksa olid alla 1-aastased lapsed. Kahe haige vaktsineerimisstaatus oli teadmata.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada