Kas nõukogude aja lõpus leetrite vastu immuniseeritud peaks uuesti vaktsineerima?

Kas nõukogude aja lõpus leetrite vastu immuniseeritud peaks uuesti vaktsineerima?

Kui 2011. aasta lõpus soovitas terviseamet ajavahemikul 1980-1992 leetrite vastu immuniseeritud isikutele korduvvaktsineerimist nõukogude aja lõpus Venemaalt toodud leetrivaktsiini väidetavalt kõikuva kvaliteedi tõttu, siis nüüd soovitatakse seda vaid juhul, kui vastavate antikehade tase on madal.

„Jah, tõesti, 2011. aastal oleme andnud soovituse, et neil aastatel võis vaktsiini kvaliteet kõikuv olla, kuid tegelikult meil ühtegi kinnitust sellele teadmisele ei ole, seepärast oleme soovitusi uuendanud,“ tõdes terviseameti peaspetsialist Irina Filippova vastuseks küsimusele, kas nimetatud ajavahemikul vaktsineeritute vastavate antikehade taset on ka uuritud.

See tähendab, et terviseamet soovitab korduvvaktsineerimist ehk leetrid-mumps-punetised kombineeritud MMR-vaktsiini kahe doosiga vaktsineerimist isikutele, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või kellel on seroloogilise uuringu tulemusena selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine.

„Antikehade määramise teenus on igale inimesele kättesaadav, seda pakuvad näiteks Synlab ja terviseameti nakkushaiguste labor, teenus on tasuline. Antikehade määramise protseduuri ja vaktsineerimise vajadust võib arutada  oma perearstiga,“ rääkis Filippova.

MMR-vaktsiini soovitatakse tema sõnul ka neile täiskasvanutele, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR-vaktsiiniga vaktsineeritud. Isikuid, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga vähemalt neljanädalase intervalliga. 

Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:

•kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi;

•kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge;

•kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega;

•kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (72 tunni jooksul pärast nakatumist tehtud vaktsineerimine hoiab suure tõenäosusega ära haiguse kujunemise);

•naistele, kes planeerivad rasestuda.

Seejuures tuleb tähelepanu pöörata sellele, et MMR-vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. „Reproduktiivses eas naised peavad rakendama vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida rasestumist kolme kuu jooksul pärast vaktsineerimist või arsti soovitatud aja jooksul,“ märkis Filippova.

Terviseameti andmetel vaktsineerisid ennast MMR vaktsiiniga 2014. aastal 61, 2013. aastal 64 ja 2012. aastal 115 täiskasvanut.

Filippova lisas, et kõiki lapsi ja noorukeid vaktsineeritakse Eestis leetrite vastu riikliku immuniseerimiskava kohaselt. „Esmane leetrite vastu vaktsineerimine toimub kava järgi ühe aasta vanuselt ning korduvvaktsineerimine noorukieas 13-aastasena. Vaktsineerimiseks kasutatakse Eestis leetrid-mumps-punetised kombineeritud vaktsiini MMR.“

2014. a moodustas Eestis hõlmatus MMR-vaktsineerimisega kaheaastastel 93,4 protsenti. 31.12.2014. a seisuga oli Eestis vanuserühmas 2-14 kokku 6601 last, keda ei ole kordagi vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada