Andres Metspalu: personaalmeditsiin võimaldab määrata konkreetsele inimesele sobiva ravimi

Andres Metspalu. Foto: Julia-Maria Linna

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul on Eesti personaalmeditsiinis maailma riikide seas esirinnas – meie oleme need, kes pakuvad lahendusi.

Personaalmeditsiin on haiguste ennetuse ja ravi uut tüüpi käsitlus, mis võtab arvesse individuaalseid erinevusi inimese geenides, keskkonnas ja elustiilis. Eesti tegeleb personaalmeditsiini pilootprojektiga (2015–2018), mille üheks eesmärgiks on hinnata personaalmeditsiini rakendatavust Eesti tervishoius. Seda on kavas järele proovida vähemalt ühes kolmest kliinilisest valdkonnast (kardioloogia, onkoloogia, endokrinoloogia). Praegusel ajal on käimas pilootprojekti ettevalmistav eeluuring, mille põhjal valmib sügiseks pilootprojekti täpsustatud tegevus- ja rahastamiskava.

Metspalu rääkis, et geeniinfot kasutatakse tänapäeval eelkõige monogeensete Mendeli tüüpi haiguste puhul, kus uus tehnoloogia lubab leida ligi 20–25 protsenti geneetilistest haiguspõhjustest, mida on oluliselt rohkem kui veel näiteks viis aastat tagasi. Veel saab personaalmeditsiini kasutada farmakogeneetikas, mis tähendab, et kui arst kirjutab rohu, siis tarkvara kontrollib ravimit selle konkreetse inimese genotüübi suhtes ja arsti otsusetoe tarkvaras tuleb automaatselt märge, kas ravim sobib või ei sobi. Vajadusel soovitatakse muuta doosi või vahetada ravimit.

"Inimene peab samamoodi maksma ravimi eest, aga see ka aitab teda. Praegu, ükskõik, mis ravimit me võtame, praktiliselt pooltel juhtudel see ei aita," rääkis Metspalu. "Kujutage ette, et iga teine pitsa oleks kõlbmatu süüa. Sellega ei oleks inimesed küll rahul. USA-s on uuritud, et ravimid on seal neljas surmapõhjus pärast kardiovaskulaarseid haigusi, vähki ja kopsuhaigusi."

Metspalu sõnul on Eesti praegu personaalmeditsiinis üks liidritest.

"Me ei saa oodata, et kuskil midagi tehakse ja seejärel võtame selle üle. Praegu oleme meie need, kes võiksid pakkuda teistele lahendusi," rääkis ta. "Näiteks kardiovaskulaarseid ja diabeediriske ei hinnata kuskil nii, nagu seda oleks võimalik teha Eestis, sest kuskil pole nii head elektroonilist andmebaasi ega nii tugevat genoomikat kui meie kompaktses riigis. Geenivaramu on loonud väga tugeva teadusliku baasi selle juurutamiseks."

Ka teistes riikides on biopanku, aga nad ei kata tervet maad. "Paljud asjad on töös – pilootprojekte tehakse ka Soomes ja Inglismaal, aga me ei saa eeldada, et see toimib kuskil juba tervikuna  ja saame selle üle võtta. Praegu on meie kord olla ees," lausus Metspalu.

Täispikk intervjuu ilmus ajakirjas Perearst.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.