Ülle-Helena Meren: personaalmeditsiin tähendab parema ravitulemuseni jõudmist

Ülle Helena Meren. Foto: Julia-Maria Linna

Personaalne meditsiin laiemas mõttes tähendab ravimite ning patsiendi terviseinfo abil parema ravitulemuseni jõudmist, kirjutab proviisor Ülle-Helena Meren.

Personaalsest meditsiinist on viimasel ajal räägitud palju, kuid arvan, et nende esmapilgul lihtsana tunduvate sõnade sisu ei ole kõigile üheselt mõistetav. Mitmed personaalse meditsiini kriitikud arvavad, et selle uue nähtuse valguses hakatakse apteegis tootma igale inimesele geneetiliselt sobivaid ravimeid. See aga ei tundu kuidagi kulutõhus. Ometigi tehakse praegu sarnasel põhimõttel baseeruvate iga indiviidi erisusi arvestavate ravimite teaduslikke katsetusi näiteks Turu ülikoolis meie enda Eesti doktorandi käe all. Tõesti, ka personaalsete ravimite tootmine on üks võimalus meditsiini isiklikumaks muuta.

Personaalne meditsiin laiemas mõttes tähendab siiski juba olemasolevate ravimite ning patsiendi olemasoleva (ja ka uuema geneetilise) terviseinfo abil parema ravitulemuseni jõudmist. Individuaalseid erisusi arvestav lähenemine aitaks parandada patsiendi elukvaliteeti ning vähendada kõrvaltoimetest või toi-me puudumisest tekitatud lisakulutusi meditsiinisüsteemile.

Teiseks on geneetiliste uuringute abil võimalik määrata, kas ühel või teisel indiviidil on näiteks vastavas organsüsteemis konkreetseid rakke või retseptoreid, millele spetsiifilised ravimid võiksid mõjuda.

Spetsiifilised nn märklaudravimid on tihti väga kallid, mistõttu on võimalik ravida just neid, kellele ravim suurema tõenäosusega head ravitulemust võimaldab, ning vältida asjatut rahakulu ja patsiendi tulemusteta "ravimitega üle kuhjamist”.

Kolmanda võimalusena saaks geneetilist informatsiooni kasutada ka ravinõustamises. Üldjuhul inimesed mõistavad, et geneetika on see, mida me suuresti muuta ei saa, kuid me saame muuta oma harjumusi, tervisekäitumist ja näiteks ka ravimite võtmise harjumusi.

Mitmed haigused ja tervisehädad (kasvajad, diabeet, aga ka infarkt) on sellised, mida mõjutavad nii geneetika kui ka tervisekäitumine, mistõttu peaksid suurema geneetilise riskiga inimesed veelgi enam parandama oma tervisekäitumist ja vajadusel ravimeid võtma. Näiteks võib ka väike kaalulangetus, suitsetamisest loobumine või ravimite korrektne manustamine vähendada oluliselt nende haiguste tekkeriski.

Personaalne meditsiin ei pruugi olla midagi totaalselt uut – see on juba praegu reaalsus! Teatud mõttes on see lihtsalt patsiendikeskne ravimõtlemine. Ravi valimisel on eeskujuks ravijuhendid. Need on siiski soovitusliku iseloomuga, lähtudes küll statistiliselt olulistest tulemustest, aga arvestades keskmist (või tõenäolist) patsienti. Iga patsient on aga erinev ja võib vajada personaalset raviotsust.

Originaalartikkel ilmus ajakirjas Apteeker.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.