Arst: allergia kahtluse korral ei tasu ise dieedi üle otsustada

Arst: allergia kahtluse korral ei tasu ise dieedi üle otsustada Foto: Julia-Maria Linna

Kui lapsevanem kahtlustab lapsel allergiat, ei peaks ta lapse menüüd oma äranägemise järgi piirama, vaid pöörduma kõigepealt arsti poole, rääkis pulmonoloog-allergoloog Svetlana Sergejeva.

Neljapäeval toimus Tallinnas konverents „Toiduallergia – hirmud ja tegelikkus“, kus pulmonoloog-allergoloog Svetlana Sergejeva esitas ettekande toiduallergiast ja allergeenidest.

Kui levinud on Eestis erinevad toiduallergiad ja kus oleme sellega võrreldes teiste riikidega?

Meie 2-aastaste laste seas tehtud toiduallergia uuring on näidanud, et toiduallergiat esineb väikelaste seas umbes kümnel protsendil või natuke alla selle. Võrreldes teiste riikidega pole see number paha. Meie lapsed on toidu suhtes pigem vähem allergilised kui teiste Euroopa riikide lapsed.

Mainisite oma ettekandes, et allergiat aetakse sageli segamini sensibiliseerumisega ehk tundlikuks muutumisega. Mis see on?

Sensibiliseerumine on immunoloogiline faktor, mis peab ilmtingimata olema selleks, et allergia tekiks. Samas aga sensibiliseerumine ei võrdu allergiaga ning sensibiliseerumine ei muutu kõikidel allergiaks.

Kui vanem kahtlustab, et tema lapsel võib olla allergia, siis mida ta peaks tegema?

Esiteks on meie uuring näidanud, et kindlasti ei peaks ise otsustama lapse dieedi suhtes. Ei tohiks vältida oletatavat allergeeni, sest meie uuring on näidanud, et ainult 10 protsenti vanematest tabasid õigesti, et lapsel on toiduallergia. Lastel, võrreldes täiskasvanutega, on Eestis suhteliselt hea situatsioon – peab pöörduma lasteallergoloogi poole, kus tuleb teha õige diagnostika ja kuulata õigeid nõuandeid arstidelt, kes on selleks õppinud vähemalt 10 aastat.

Kui palju olete seda näinud, et teatud toiduaineid omal algatusel välditakse?

Palju. Mina tegelen igapäevases praktikas rohkem täiskasvanute kui lastega, aga meie uuringus olid paljud sellised vanemad, kes, kui nad kahtlustasid, et toiduallergia on põhjustatud mingist tõsisemast toidust, näiteks munast või piimast, hakkasid neid vältima. Samas, kui kahtlustati näiteks šokolaadi, siis üllataval kombel selliseid toite ei välditud.

Selline vältimine on vale. Seda ei tohi teha, kuna mitmed uuringud on näidanud, et vältimine piirab lapse menüüd ja vähendab häid toiduaineid, mida laps peaks saama kasvu jaoks ja meie uuring on öelnud, et enamus juhtudest on see kõik asjata.

Mainisite oma ettekandes ka laktoosi- ja gluteenitalumatust. Kui suur probleem see tegelikult Eestis on?

Ei ole suur probleem. Gluteenitalumatust on meil uuritud korralikult Tartu teadlaste poolt ja seda pole meil tsöliaakia näol palju. Eestis on ligi 350 inimest, kes seda haigust põevad. Laktoositalumatust on Euroopas keskmisel 10-15 protsenti. Eesti kohta andmed puuduvad, aga ma ei usu, et seda oleks rohkem kui mujal Euroopas. Enamus meist ikka taluvad piima. Jooge seda!

Ja talumatuse kahtluse korral tuleks enne piima vältimist ikka arsti juurde minna?


Absoluutselt.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

3 kommentaari

Murelik
22.06.15 09:48
Sama küsimus - kuhu peaks pöörduma?? Millise arsti poole? Oleme pidevalt põletikule kiskuva naha probleemiga käinud korduvalt perearsti, gastroeneteroloogi, allergoloogi ja nahaarsti vastuvõttudel ja mitte keegi pole osanud last aidata. Kliinikus tehtavad analüüsid on kõik negatiivsed. Kõik need vähemalt 10 aastat õppinud tohtrid vangutavad pead ja soovitavad KATSETADA kõiksuguste rohtude (sh hormoonsalvide) ja kreemidega.
Lugesin juba siis, paar aastat tagasi, kui need probleemid ägenesid, mingit arsti artiklit, et ise ei maksa mingite dieetidega katsetada ja seepärast polegi riskinud seda teha. Lootsin arstide abile ja läbisime lapsega korraliku kadalipu. Tänaseni pole me spetsialistidelt abi saanud. Ei jäägi muud üle, kui pöörduda alternatiivsete võimaluste poole või katsetada mõne diaeediga.
-179
   
+158
Eve
21.06.15 10:11
Artiklist jääb mulje, et tsöliaakiat ja gluteenitalumatust peetakse samaks haigusest. Kindlasti see nii ei ole. Gluteenitalumatust esineb väga paljudel inimestel ja gluteeni menüüst välja jätmine võib parandada kõigi inimeste tervist. Näiteks, kui mu ema jättis gluteeni menüüst välja, normaliseerus tal veresuhkur, paranesid pidevalt põletikulised jalad. Kui mina jätsin gluteeni välja, kadusid liigesehädad ja allergiline astma. Kahjuks ei tea kauaõppinud arstid sellistest asjadest midagi ja oma menüü üle tuleb ikkagi ise otsustada, kui just ei taha, et arstid eelmainitud haigusi erinevate medikamentidega ravima hakkavad.
-151
   
+200
Elfi
20.06.15 19:09
Miks ei ole artiklile lisatud arsti nime? Sooviks teada, kes on artikli autor. Kelle poole peaks pöörduma, kui patsient kahtlustab toidutalumatust või allergiat?
-138
   
+202

Lisa kommentaar

Saada