Milline heli teile kõige rohkem närvidele käib? Selle teeb väljakannatamatuks misofoonia

Milline heli teile kõige rohkem närvidele käib? Selle teeb väljakannatamatuks misofoonia

Plaksumaisi mugimine? Närimiskummi närimine? Sõrmede naksutamine? Milline heli teile enim närvidele käib? Misofoonia on seisund, mille korral põhjustavad teatud helid suurt piina ja kutsuvad inimestes mõnikord esile raevupurskeid või tülgastust.

Misofoonia tähendab helide vihkamist. Misofoonia all kannatavatel inimestel on konkreetsed sümptomid ja nende vallandajad. Nad on tundlikud teatud helide ja mõnikord ka visuaalsete vallandajate suhtes. 

Probleemsed helid on tavaliselt taustahelid, kuid misofoonikutele võib osutuda probleemiks ükskõik milline heli või müra. Näib, et teised inimesed ei pane neid helisid tähele või ei ole nende suhtes tundlikud, samuti ei teki neil selliste helidega kokku puutudes negatiivset reaktsiooni.

Kui misofooniat põdev inimene puutub kokku heliga, mis temas selle seisundi vallandab, on tulemuseks vahetu negatiivne emotsionaalne reaktsioon. See võib ulatuda mõõdukast ebamugavustundest kuni ägeda pahameeleni või kutsuda esile isegi tõelise raevu ja paanika. Tekkida võib ka „võitle või põgene” reaktsioon. 

Reaktsiooni vallandavate sündmuse ajal võib inimene ärrituda, võtta kaitse- või ründepositsiooni, eemalduda vallandajast või hoopis end välja elada ja väljendada segava heliallika suhtes viha või raevu. Veel võivad tekkida emotsionaalne stress ja paanika.

Misofoonikud võivad oma sümptomite ja vallandajate arutamisel teistega olla sõnakehvad. Tulemusi võib olla erinevaid. Sõbrad ja pere peavad endale selgeks tegema, mis on misofoonia ja millist mõju see seisund misofoonikule avaldab. Kui neist asjust ollakse teadlik, saab misofoonikut toetada, kuid võib ka saada tema probleemi osaks. Mõned tundetud inimesed võivad selle seisundi suhtes ükskõiksed olla ning on teada juhtumeid, kus misofoonia all kannatavaid inimesi on pilgatud ja nende kuuldes nimme ärritavaid häälitsusi tehtud.    

Kas kannatad misofoonia all? Milline heli kõige rohkem häirib?

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

11 kommentaari

mida siis teha?:-)
26.07.16 14:18
Ehk on siis ka nõu anda, mida teha?:-) Kas on sellele teemale spetsialiseerunud arsti?

Minul tekkis müratundlikkus peale seda, kui linnas, kus elasin (oli välismaal) otsustati ühtäkki suunata lennuliiklus pika kaarega üle kesklinna, nii et lennukeid tuli madalalt ja üksjagu palju, hommikul kuuest õhtul 23ni, vahel sekka mõni päris öine ka. Olukord kestis kuid. Hea külg on see, et hoolimata valust ja meeleheitest jäin ellu.:-) Vähem hea on see, et nüüd on lennukid, autod, külmkapid, muruniitjad, naabri teler või muusika, õhukonditsioneerid jne jne üsna pahad, isegi kaugelt, isegi vaikselt. Mõte minna suurele valjuhäälditega kontserdile tundub kui suitsiid. Ehitustöölise kõrvaklapid on ligi, aga kogu aeg kõrvaklapid peas ei saa olla. Leida täiesti vaikset keskkonda, kus saaks elada nii, et keha pidevalt pinges poleks, on paras pähkel. Päris metsa ka ei tahaks, tahaks ikkagi teiste inimeste jaoks kasulikku tööd teha (olen jurist), pealegi – isegi metsi, kuhu ei ulatu ei lennukite ega maantemüra, nii palju ei olegi.

Jagan ka eelnevas kommentaaris esitatud vaadet, et vahel on see „eluterve reaktsioon kahjulikuks muutunud helile“, mitte mingitpidi hukka mõistetav „seisund“, ja tegelikult saaks elu olla korraldatud nii, et tekiks vähem tehnomüra. Ju on seotud ka Elaine N. Aron ülitundliku inimese mõistega, aga kuna sellised inimesed on vähemuses, siis on maailm korraldatud pigem vist mürafännide poolt:-)
-492
   
+452
Kati
26.04.16 16:03
Tolmuimeja
-531
   
+480
Eneli
09.03.16 14:05
Nätsu närimine, söömine, hingeldamine, ninast tati luristamine, nina vilin, neelatamine, osad köhatamised, jalgade lohistamine jne 😐 ma pean ravi saama, muidu jään oma perekonnast ilma
-510
   
+487

Lisa kommentaar

Saada