Alkoholi tarbimine Eestis langes

Alkoholi tarbimine Eestis langes

2013. aastal tarbis täiskasvanud Eesti elanik keskmiselt 11,8 liitrit absoluutset alkoholi, mis tähendab, et varasema aastaga võrreldes on tarbimine langenud 2,6 protsenti.

Maailmas asume tarbimisnumbritega riikide TOP-is teises kümnes ja Soome vastavat näitajat ületame 0,2 liitriga. Kui kange alkoholi ja õlle tarbimine on langenud, siis tõusnud on lahjade alkohoolsete segujookide ja veini tarbimine.

Uuring näitas, et 14% täiskasvanud meestest ja 22% naistest alkoholi üldse ei tarbi. Õlut ei joo näiteks 53% ja viina 54% täiskasvanud elanikest.

„Alkoholi tarbimise üldine langus annab lootust, et inimeste hulgas on tähtsamaks muutunud tervislikud hoiakud ja eluviis,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

„Alkoholi liigtarvitamine on Eesti jaoks tõsine probleem. Kaotame selle tõttu liialt palju elusid nii õnnetuste kui haigestumiste tagajärjel. See nõiaring tuleb murda ning alustada tuleb sellest, et lapsed ja noored ei peaks alkoholi liigtarvitamist normiks. Samuti pöörame suuremat tähelepanu alkoholi sõltuvuses inimeste ravile. See aitab nii inimest ennast kui ka tema lähedasi,“ lisas Kruuse.

Elanike hinnang eestlaste alkoholi tarbimisele püsib aga endiselt kriitiline: vaid 13% täiskasvanud elanikest hindas, et Eestis juuakse vähe või mõõdukalt, 79% vastanute hinnangul juuakse palju. Kõige suuremaks alkoholiga seostuvaks probleemideks Eestis peavad elanikud joobes sõiduki juhtimist, alaealiste alkoholitarbimist ja alkoholist põhjustatud terviseprobleeme.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et alkoholipoliitika eeldab muutusi nii elanike endi hoiakutes ja käitumises, kuid ka riigipoolseid samme, et piirata alkoholi liigset kättesaadavust.

„Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud küsitlus näitas, et suurem osa elanikest soovib nii tootjate kui kaupmeeste poolseid samme pakkumise muutmiseks. Enam võiks pakkuda väiksemas taaras toodangut, õlle ja siidri sortimendis võiks liikuda lahjemate jookide poole. Alternatiivina peaks alati saadaval olema näiteks ka alkoholivaba õlu. Elanikud ootavad ka edasisi alkoholi reklaami piiranguid," ütles Josing.

"Riigi alkoholiaktsiisi määrasid kujundades võiks lähtuda põhimõttest, et alkohoolsetejookide jaehinnad peaks tõusma natuke kiiremini kui elanike sissetulekud, nii vähendaksime sujuvalt tarbimist ilma varimajanduse olulise kasvuta,“ ütles Josing.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada