Tubakast loobumise kabinettidesse on viimase nelja aastaga tehtud 22 626 visiiti

Tubakast loobumise kabinettidesse on viimase nelja aastaga tehtud 22 626 visiiti

Tubakast loobumise nõustamisteenust pakkuvaid kabinette on Eestis viimase nelja aastaga külastanud 6543 inimest kokku 22 626 visiidi käigus.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul näitab nõustamiskabinettide aruandlus, et 2012. ja 2013. aastal nõustamisele pöördujatest pooled (53%) kas ei alustanudki või katkestasid loobumisprotsessi. „Tubakatarvitamisest loobumine on raske ja eneseületamist nõudev protsess. Sageli õnnestubki tubakast lõplikult loobuda alles kolmandal või neljandal katsel,“ lausus Härm. 

Tubakatarvitajat loetakse mittetarvitajaks kui ta on suutnud tubakavaba olla 12 kuud. Nendest, kes alustasid ajavahemikul 2012-2013, said tubakavakaks kuue kuu möödudes ligi 19%. Aasta on suutnud tubakavabad olla 9%. „Suur osa kuue kuu loobujatest aga jätkavad aastast tubakavabaks saamise protsessi ning see tõstab loobujate protsenti suuremaks,“ märkis nõustaja. „Oleme varasematel aastatel saavutanud kõrgemaid tulemusi, kuid tänapäeval on tubakatooted mitmekesistunud ja nende tarvitamise kohta ei pruugi tulla alati adekvaatset tagasisidet.“  

Eestis on praegu 11 linnas kokku 18 meditsiinilist tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kus tubakast loobujaid nõustavad vastava ettevalmistuse saanud tervishoiutöötajad. Nõustamine sisaldab tubakatarvitamisest loobumise nõuandeid, individuaalset loobumis- ja raviplaani koostamist, juhiseid taasalustamise vältimiseks ja sõltuvuse medikamentoosset ravi. Koolitatud nõustajaid on Eestis üle 400. Lisaks meditsiinilisele nõustamisele saab osutada veel lühinõustamist, millega on kursis eelkõige pere- ja kooliõed. 

Tubakast loobumise teenust pakutakse alates 2005. aastast. Alates 2012. aastast osutatakse nõustamisteenust ka Eesti Kaitseväes. Teenus on kõigile tasuta. 

Eestis on igapäevasuitsetajaid 36% meestest ja 18% naistest ehk kokku 26% täiskasvanud elanikkonnast. Haridustaseme järgi on igapäevasuitsetajaid kõige enam, 37% alg- või põhiharidusega inimeste seas. Seevastu kõrgharidusega inimeste seas vaid 12%. Rahvastiku tervise arengukava eesmärgiks on vähendada igapäevasuitsetajate osakaalu täiskasvanute seas 2016. aastaks 21,5% ja 2025. aastal 18,3%-ni. Eeldusi selleks on, kuna suitsetamislevimuse  näitajad Tartu linnas ja maakonnas, samuti Saaremaal, on juba jõudnud selle eesmärgi lähedale, vastavalt 19% ja 20%-ni.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada