Haigestumine grippi ja gripilaadsetesse haigustesse väheneb

Haigestumine grippi ja gripilaadsetesse haigustesse väheneb

18. nädalal jätkus langus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumisse, seejuures märkimisväärselt vähenes gripilaadsetesse haigustesse haigestumine.

Arstide poole pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2773 haigestunut, neist 53% olid lapsed.

Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti  Tallinnas ja Pärnumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsib endisena.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 368 inimest, neist 15 lisandus  viimase kahe nädala jooksul. Ligi 70 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Etioloogiline struktuur

Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt 11 A-gripiviirust. Gripi osakaal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumistes on järjekindlalt langenud. Gripilaadsete haigestumiste arv on valdavalt seotud RS-viirusega (58%).

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 443 korral, neist 440 korral on olnud tegu A- ja 3 korral B-gripi juhuga. Täpsemalt määratleti 150 A-gripiviirust, neist 128  osutusid A gripiviiruse alatüübiks  A(H1N1)pdm09 ning 22 olid A gripiviiruse alatüüp A(H3N2).

Haigestumine Euroopas (seisuga 4.05.2014)

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on üsna sarnane  kõikides Euroopa riikides, kõik  hindavad grippi haigestumise intensiivsuse madalaks.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada