Patsiendi kogemus: doonorneeru saamine polnud ainult elu, vaid ka elukvaliteedi küsimus

Patsiendi kogemus: doonorneeru saamine polnud ainult elu, vaid ka elukvaliteedi küsimus

Konverentsil „Tuhat neerusiirdamist Eestis“ jagas oma lugu patsient Margus Paalo, kes on siirdatud neeruga elanud 20 aastat.

Tollal 33-aastasele Paalole siirdati neer Tartus 1993. aastal. „Olen elanud täiesti normaalset elu ning pole väga aru saanud, et kuidagi teistest erinen. Võib olla rohkem andis see tunda esimesel viiel aastal, praegu küll mitte,“ võttis Paalo oma kogemuse kokku. „Olen olnud õnneseen, kuna olen saanud kogu aeg liikuda ja tööd teha,“ lisas ta. 

„Öeldi, et minu neeruhaigus on sündimise viga, hüdronefroos. 80ndatel tehti mulle 7-8 operatsiooni. 90ndatel hakkas neerufunktsioon üles ütlema ning jõudsin Tartusse, käisin dialüüsis,“ rääkis Paalo. „Ükskord helistas dr Auerbach ja rääkis, et tuleks tulla siirdamisele. See tuli mulle ootamatult ja mul polnud selge, mida see siirdamine tähendab. Mul oli tunne, et operatsioon kas õnnestub või ootab mind külmkapp. Võtsin endale veel mõtlemisaega,“ meenutas Paalo. 

„Järgmisel hommikul peale siirdamist oli mul selge ja klaar olemine ning juba teadsin, et neer töötab. Neeru poolt pole ma suuri probleeme kandnud,“ lisas ta. 

„See, et olen saanud neeru, polnud vaid elu küsimus - ka elukvaliteet on teine. Olen saanud kõike teha. Kui oleksin tööta olnud, siis ma siin ei seisaks – ülalpeetavana elada oleks minu jaoks äärmiselt raske olnud,“ tõi patsient välja.

„Kui keegi küsib, miks ma nii palju rohtu võtan, siis selgitan. Seepeale imestatakse, et Eestis siirdatakse. Kui küsitakse, mida ma ei saa või ei tohi siirdatud neeruga teha, siis vastan, et ei tohi üle mõelda,“ rääkis Margus Paalo. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada