Margus Viigimaa: aspiriinile lisatud ravim jäetakse sageli võtmata

Margus Viigimaa: aspiriinile lisatud ravim jäetakse sageli võtmata

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa rääkis konverentsil "Mehe tervis", et haiglasse jõudva ägeda koronaartromboosiga haigetel on väga sageli jäänud aspiriinile lisatud lisaravim väljaostmata.

"Kas aspiriin hoiab ära südame-veresoonkonna haiguste atakid, infarkti, insuldi või mitte? On erinevaid lähenemisi. Osa riikides leitakse, et 50-aastased mehed ja 60-aastased naised peaksid saama kõik aspiriini," rääkis Viigimaa oma ettekandes.

"Nüüd on primaarses profülaktikas kõvasti tagasi tõmmatud," lausus Viigimaa. "Sekundaarses profülaktikas peaksid kindlasti kõik patsiendid saama peale südameinfarkti aspiriini, kuigi osa ei saa pikka aega võtta, aga siis on olemas uuemaid ravimeid."

Ta selgitas, et uuringute järgi vähendab aspiriin primaarses preventsioonis ehk neil, kel pole veel haigust, südame-veresoonkonna haiguste atakke, aga veritsusoht suureneb ja seetõttu peab alati iga konkreetse inimese juures mõtlema, kui suur on tema verejooksu risk ja kui suur on potentsiaalne kasu.

Viigimaa sõnul on praegu valdav seisukoht, et sekundaarses preventsioonis kaalub kasu kindlasti kahjud üles.

"Kui on tehtud ägeda koronaarsündroomi ravi, on see siis operatiivne ravi, angioplastiline ravi või isegi konservatiivne ravi või jääb vahel ainult trombolüüsi tasemele see ravi, siis peab igal juhul järgnema antiagregatiivne ravi," lausus Viigimaa.

Ta lisas, et esineb ohtlikke situatsioone, kus patsient jätab antiagregandid võtmata.

"Kui meile tuleb sisse ägeda koronaartromboosiga haige, siis väga sageli on aspiriinile lisatud lisaravim jäänud väljaostmata," märkis kardioloog. "Aspiriini üldiselt võetakse, sellesse usutakse rohkem, aga kui jäetakse võtmata näiteks tikagreloor või prasugreel, siis tekib väga sageli stendi tromboos."

"Meie näeme, et on tehtud ühiskonna poolt suur investeering - patsient on saanud õigeaegselt ravi, tal on veresoon laiendatud, stenditud, aga viimane etapp on jäänud pooleli või pole patsient aru saanud, et stent võib tromboseeruda ja seetõttu ta ei ole ravimit välja ostnud või on see otsa lõppenud," seletas Viigimaa.

Ta lisas, et umbes neljandik patsientidest ei saa võtta pikka aega aspiriini, kuna tekivad kõrvetised, kaksteistsõrmiksoole haavandid ja maohaavandioht.

"Alati küsitakse, milline on õige annus aspiriini - kas 75, 150 või 320, nagu Ameerikas kasutatakse?" rääkis Viigimaa. "Nad on võrdse efektiivsusega, aga kahjustav toime pole madalamas doosis väga palju erinev."

Tema sõnul kasutatakse Ameerikas suuremaid doose, kuna seal peetakse oluliseks aspiriini põletikuvastast toimet, mis on suuremal aspiriinidoosil. "Kui vaatame verejooksude ohtu, siis see suureneb doosi suurenedes," lisas Viigimaa.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada