Eestis on tuhanded esimesse klassi minevad lapsed vaktsineerimata

Eestis on tuhanded esimesse klassi minevad lapsed vaktsineerimata

2013. aasta andmetel on Eestis difteeria ja teetanuse vastu teistkordselt korduv-vaktsineerimata 2964, läkaköha vastu 3104 ja lastehalvatustõve vastu 2974 seitsme-aastast last.

„Haigestumise tõusu ja puhangute tekkimise ohu ennetamiseks lastekollektiivides peaks kooliaasta alguses üle kontrollima kooli mineva lapse vaktsineerimised,“ tuletab meelde Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Nii näiteks peaks esimesse klassi mineval 6-7-aastasel lapsel olema perearsti juures tehtud difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve vastased vaktsineerimised.  13-aastasel õpilasel teine vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu ning 15-16 aastasel õpilasel korduv-vaktsineerimine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

Kutsari sõnul ringlevad kõik nimetatud haigustekitajad vähemal või suuremal määral nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, mistõttu on nakatumine võimalik ka reisijate poolt Eestisse toodud haigusetekitajatega.

„Lastevanematel on soovitatav mõelda sellelegi, et oktoobris-novembris algab gripihooaeg ning kõige tõhusam vahend laste kaitsmiseks selle vahetevahel väga raske kuluga haiguse eest on neil immuunsuse kujundamine,“ ütles Kuulo Kutsar.

Vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud lapsed moodustavad haigustele vastuvõtliku osa elanikkonnast. Epidemioloogianõuniku sõnul on elu näidanud, et sellised lapsed nakatuvad väga kergesti ise ning nakatavad sageli ka oma pereliikmeid, sõpru, klassi-, kooli- ja treeningukaaslasi ning hoiavad tervikuna alal pahaloomuliste haigusetekitajate ringlemist kõikide inimeste seas.

Terviseameti andmetel on Eestis piisavalt palju vaktsineerimata lapsi, mis tähendab, et haigustekitajate sattumisel lastekollektiividesse võivad seal kergesti tekkida puhangud või haigestuda paljud lapsed.

2013. aasta andmetel on Eestis difteeria ja teetanuse vastu teistkordselt korduv-vaktsineerimata 2964, läkaköha vastu 3104 ja lastehalvatustõve vastu 2974 seitsme-aastast last.

Samaealistest lastest olid kas täielikult vaktsineerimata või polnud esmane vaktsineerimine lõpetatud – difteeria ja teetanuse vastu 367-l, läkaköha vastu 383-l, lastehalvatustõve vastu 370-l ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 442 lapsel.

„Need arvud näitavad ainult kuni seitsme-aastaste immuniseerimata laste arvu, kuid vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud lapsi on igas vanuses. Seega ei ole imestada, et näiteks 2010. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 1295 inimest,“ tõdes Kutsar.

Epidemioloogianõuniku sõnul peaksid vanemad suhtuma vastutustundega oma laste kaitsmisse nakkushaiguste eest ning mõtlema sellelegi, et nende haigustele vastuvõtlik laps võib lisaks ohustada teisi lapsi ja ka täiskasvanuid.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

...
16.06.14 21:06
Lapsed jah, aga kas praeguse täiskasvanu nooruses tehtud vaktsiinid töötavad praegu?
-31
   
+33

Lisa kommentaar

Saada