Riigikontroll: soodusravimite hüvitamise korraldus nõuab jõulist tähelepanu

Riigikontroll: soodusravimite hüvitamise korraldus nõuab jõulist tähelepanu

Riigikontroll leidis oma auditi käigus, et riik on olnud passiivne nende hoobade kasutamisel, mis aitaks tagada ravimite kättesaadavust ja soodsamat hinda patsiendile.

Selle põhjuseks on Sotsiaalministeeriumi leigusele lisaks nõrk konkurentsisituatsioon turul, reeglitele mittevastav arstide ja apteekrite käitumine ning patsientide teadmatus.
2008. aasta andmete põhjal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas ehk omaosalus 18,9%. Eestis oli omaosalus 2011. aastal oli 34,5%. Eestist suurema omaosalusega on vaid mõned Euroopa Majanduspiirkonna riigid. 2011. aastal olid ravimihüvitamise kulud Eesti riigil 91 miljonit eurot.

Riigikontroll leidis oma auditis, et Eestis kuulub valdav osa ravimiturust kahele suurele hulgimüügifirmale, kes omakorda kaudselt või otse on seotud ka suure osaga apteekidest. Kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris on Eestis sisuliselt 81% apteekidest. Selle tulemusena ei ole apteekidel motivatsiooni ega võimalust kaubelda hindade üle ning seetõttu ongi saanud haiglaapteegid kui hulgimüüjatest sõltumatud osta ravimeid tavaapteekidest 10% soodsamalt. Kokkuvõttes maksab aga kallima ravimi kinni patsient. Konkurentsi parandamiseks soovitas riigikontroll sotsiaalministrile, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeke.

Riigikontroll leidis auditi käigus, et üle seitsme aasta kestnud nõudest hoolimata ei kirjutanud arstid aastaid suurele osale retseptidest üksnes toimeainet, vaid konkreetse ravimi nime, mis on lubatud vaid erandina. Auditi käigus langes konkreetse ravimi nimega retseptide osakaal siiski kolmandikuni retseptidest, kuid on endiselt põhjendamatult suur. Kui retseptile on kirjutatud ravimi nimi, ei saa patsient osta sama toimeainega, kuid teist (tihiti odavamat) ravimit. Riigikontrolli hinnangul võimaldas arstidel nõuet ignoreerida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti nõrk järelevalve arstide tegevuse üle.

Patsientide valikuvõimalusi kitsendab ka see, et odavamaid ravimeid pole alati apteekidest saada. Ravimiameti kontrollide käigus on selgunud, et 55% apteekides polnud odavaimat sama toimeainega ravimit või mõnda selle pakendit (ravimit on eri pakendites eri hulgal) müügil.

Lisaks puudulikule järelevalvele ei ole Sotsiaalministeerium oma valitsemisalas suutnud korraldada tegevust selliselt, et ravimid jõuaksid kiiresti Eesti turule: nii müügilubade taotluste kui ka ravimite soodusnimekirja lisamise protsess kestab lubatust ligi kolm korda kauem.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada