Naised sünnitavad hiljem ja teevad vähem aborte

Naised sünnitavad hiljem ja teevad vähem aborte

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal naiste oodatav eluiga 80,5 aastat, mis on ligi kuus aastat pikem kui 1990. aastal. Peamine põhjus on naiste suremuse vähenemine, millele on kaasa aidanud nii arstiabi paranemine kui ka muutused naiste tervisekäitumuses — naised liiguvad rohkem, toituvad teadlikumalt ning seetõttu on vähenenud ka suremus vereringeelundite haigustesse (nt infarkti, insulti), kirjutab statistikaameti analüütik Jaana Rahno statistikablogis.

Naised on usinad õppijad ning haridustee pikenemisega (pärast gümnaasiumi lõpetamist minnakse sageli ka kõrgharidust omandama) lükkuvad edasi ka abiellumine ja laste saamine. Viimase 20 aasta jooksul on naiste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel tõusnud üle viie aasta ja esimese lapse sünnil enam kui kolm aastat. Abiellumisvanuse suurem tõus tähendab aga seda, et naised sünnitavad sagedamini enne lapse ja alles siis abielluvad. Selle tõttu on suurenenud väljaspool abielu sündinud laste osatähtsus, mille põhjuseks on registreerimata kooselu ehk vabaabielude populaarsuse tõus. Seega kui 20 aastat tagasi oli traditsiooniks enne abielluda ja seejärel saada lapsed, siis tänapäeval sünnivad lapsed sagedamini vabaabielus paaridele ning paljudel abiellujatel on juba olemas ühine laps. 

Üheksakümnendate aastate algust iseloomustab veel suhteliselt kõrge sündimus, kui keskmine laste arv naise kohta oli 2,05. 2010. aastal oli see näitaja 1,64. Paraku tehti kõrge sündimuse ajal ka kolm korda rohkem aborte kui praegu, kuid kahjuks jääb ka praegusel ajal naise soovil või meditsiinilisel näidustusel sündimata 45 last 100 sündinud lapse kohta.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada