13. veebruaril tähistatakse epilepsia päeva

Euroopa epilepsia päeva tähistamisega soovitakse kogu Euroopas tähelepanu juhtida epilepsiale, kui tõsisele närvisüsteemi haigusele, mille tunnuseks on hooti esinevad teadvuse häired või väga erineva iseloomuga tõmblused.

Epileptiline hoog on märk vallandunud ülemäärasest neuronite puhangust mõnes aju piirkonnas või suuremas aju osas korraga. Epilepsia tekkimisel tuleb kindlasti uurida peaaju ja kontrollida, kas ei ole selget diagnoositavat hoogude põhjust. Siiski jäävad epilepsia tekkepõhjused enamiku haigusjuhtude puhul (60%) ebaselgeks. Hinnanguliselt põeb Euroopas epilepsiat 6 miljonit inimest ja igal aastal diagnoositakse 300 000 uut haigusjuhtu. Eestis on ligikaudu 8000 epilepsia haiget.

Epilepsia kahjustab haige tervist, aga mõjutab ka tema elu pannes üksikisiku ja tema lähedaste õlgadele nii vaimse kui ka füüsilise koorma. Ühiskondlikult tuleb epilepsiahaigetel kogeda eelarvamusi ja häbimärgistamist. Epilepsiahaigete hulgas valitseb kõrge tööpuudus ning 40%-l epilepsiahaigetest lastest esineb koolis raskusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku neuroloogia eriala arst-õppejõu Sulev Haldre sõnul on Eestis epilepsia käsitluse – diagnoosimise ja ravi põhimõtted sarnased teistes riikides rakendatavate eeskirjadega.

Epilepsia päeval rõhutatakse vajadust hoogustada uuringuid ja uuendusi epilepsia vältimise, varajase diagnoosimise ja ravi tõhustamiseks.

Samal teemal:
Küsi neuroloogilt

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.