Alkoholi tarvitamise vähenemisega vähenesid ka ravikulud

Alkoholi tarvitamise vähenemisega vähenesid ka ravikulud

Samaaegselt alkoholitarvitamise vähenemisega on viimasel kolmel aastal Eestis langenud ka haigestumus alkoholiga seotud haigustesse ning vähenenud ravikulud.

Alkoholi aastaraamatu esitlusel tõi Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse välja, et alkoholitarvitamise ja alkoholist tingitud kahjude vaheline seos on väga tugev. „Alkoholitarvitamise vähenemine – 12,1 liitrilt 9,7 liitrini ühe elaniku kohta -  tõi koheselt kaasa ka peamiste, otseselt alkoholiga seotud eriarstile pöördumiste arvu vähenemise,“ lausus ta.

Alkoholil on tõendatud mõju 60 erineva haiguse ja terviserikke tekkele. Neist üheksal on sõna „alkohol“ juba diagnoosis sees. Neist kaks suurimat gruppi omakorda on alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired ning maksa alkoholtõbi. Kui nende kahe diagnoosiga pöördus 2008. aastal eriarsti poole aastas kokku 9162 inimest, siis eelmisel aastal 6938 inimest.

„Rahaliselt tähendab see, et alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete ravikulud on kolme aastaga vähenenud 21 miljonilt kroonilt 15 miljoni kroonini (965 000 eurot) ning maksa alkoholtõve puhul 16 miljonilt 11 miljoni kroonini (707 000 eurot),“ lisas Maris Jesse. Kõigi üheksa otseselt alkoholiga seotud haiguse ravikulud olid eelmisel aastal kokku 36 miljonit krooni ehk 2 311 000 eurot. „Võrdluseks - sama suur summa on haigekassal ette nähtud kuni 2-aastaste laste tervise eest seismiseks perearstidele.“

Maris Jesse lisas, et kuigi  numbrid näitavad olukorra paranemist, on meil veel pikk tee ees. „Meil on igal aastal 500 surma, kus surmapõhjuses on sõna „alkohol“ sees, neile lisandub ligi 1000 surma, kus põhjuseks on mõni alkoholist tingitud haigus. Neile tulevad juurde kõik vigastussurmad. Alkoholi kuritarvitamata saaksime neid surmasid ära hoida." 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada