Südamearst: inimesed peavad teadvustama südamehaiguste riskitegureid

Südamearst: inimesed peavad teadvustama südamehaiguste riskitegureid

Südame-veresoonkonna haigused (SVH) on maailmas surma põhjus nr 1. Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog Tiina Uuetoa tuletab maailma südamepäeval meelde, milliseid tegureid peaks oma südame tervise heaks tähele panema nii mehed kui naised, sõltumata vanusest.

Maailmas sureb südame-veresoonkonna haigustesse 17,1 miljonit inimest aastas. Maailma Südameföderatsioon rõhutab, et vähemalt 80% enneaegsest suremusest südame-veresoonkonna haigustesse on välditavad, kui tegeleda peamiste riskiteguritega - tubakas, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.

Dr Uuetoa toob välja, et südamehaiguste riskigrupid on naiste ja meeste puhul vanuseti natuke erinevad, näiteks põevad mehed infarkti oluliselt nooremalt kui naised. Nii mehed kui naised peaksid teadvustama, et sõltumata vanusest peab arvestama järgmiste riskiteguritega: vererõhuhaigus, suitsetamine, liigne kehakaal, ainevahetushäired, diabeet, vähene füüsiline aktiivsus, aga ka liigne alkoholi tarbimine, psühhosotsiaalne stress, kolesterooli kõrgenemine, lipiidide muutunud väärtused.

„Ka inimesed ise peavad oma riskid läbi mõtlema – mida enam on riskifaktoreid, seda suurem tõenäosus on saada mingi tõsine tüsistus, südameinfarkt või ajuinsult,“ rõhutab dr Uuetoa. „Tihti mõeldakse ühele haigusele või riskitegurile, kuid jätavad teised tähelepanuta. Näiteks võib hüpertoonik korralikult tarvitada vererõhuravimeid, mõtlemata seejuures kaasuvatele riskifaktoritele, sellele, et ollakse ülekaalus, liigutakse vähe, perekonnas on esinenud südamehaiguseid või tegemist on endise suitsetajaga,“ lisab ta. Paljud patsiendid mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga saaksid haiguse varases staadiumis ilma ravimiteta kontrolli all hoida, kuid tihti ei suudeta oma liikumis- ja toitumisharjumusi piisavalt muuta.

Eesti mees põeb infarkti keskmiselt 55-aastaselt ja naine 71-aastasel. Maailmas põeb mees esimest südamelihase infarkti 9  aastat nooremana kui naine.  Ka on nooremate vererõhuhaigete hulgas rohkem mehi, naiste osakaal hakkab kasvama 50-60 aasta vanuselt ja vanuserühmas 80+ on naisi-hüpertoonikuid juba meestest rohkem.  Raskete südamehaiguste riski hindamisel on inimesel oluline endale teadvustada oma riskifaktorid. „Noor sale naine, kes ei suitseta ja teeb regulaarselt sporti, kellel on normaalne regulaarne menstruatsioon, kelle peres ei ole olnud infarkti alla 55-aastastel meestel ja alla 60-aastastel naistel, kelle vererõhk ja kolesterooli väärtused on normis – kui ta tunneb valusid südames, siis suure tõenäosusega ei pea ta esmajoones kartma infarkti,“ räägib arst. Naiste jaoks on südame tervise jälgimisel oluliseks tähiseks menopaus - mida lähemale naine jõuab menopausile, seda suurem tõenäosus, et hakkavad ilmnema ja kuhjuma südamehaiguste riskid: „Selles perioodis tekib naistel erinevaid kaebusi  ning südamevaevused on ühed paljudest. Kui östrogeeni kaitsev toime kaob, kasvab südame-veresoonkonnahaiguste risk märgatavalt“.

Dr Uuetoa toob veel välja, et tihti jäävad naiste südamehaigused õigeaegse tähelepanuta, kuna sümptomid on ebatüüpilised. Ebatüüpiliste kaebuste tõttu pöörduvad naised arstile hilinemisega ja seetõttu viibib efektiivse ravi alustamine.  „Uuringud näitavad, et umbes pooltel juhtudel tunnevad naised südameinfarkti tekkides tugevat valu rinnus. Ebatüüpilisi kaebuseid esineb aga naistel väga sageli – levinumad on  ebatavaline väsimus, umbes pooltel naistel tekivad seoses südameatakiga unehäired või õhupuudus“.

Maailma südamepäeva tähistatakse 29. septembril.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada