Viljandimaal on hakanud kasvama A-viirushepatiiti haigestunute arv

Viljandimaal on hakanud kasvama A-viirushepatiiti haigestunute arv

Eestis on käesoleval aastal registreeritud seisuga 07.09.2011 kokku 26 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 16 on lisandunud augustist alates Viljandimaalt.

Viljandimaal ringleva A-hepatiidi täpsemad levikuteed on selgitamisel, haigestunuid on registreeritud praeguseks kõikides vanusegruppides.

A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viirus levib fekaal-oraalsel teel ja tema edasikandumise teedeks on reeglina halvasti kuumutatud toit või pesemata puu- ja köögiviljad. Haigus levib ka kokkupuute järel haige inimesega.

Nakkusest hoidumiseks on oluline järgida isiklike hügieenireeglite täitmist, iseäranis käte pesu. Käsi tuleks pesta vee ja seebiga mitu korda päevas, kindlasti enne söömist ja toiduvalmistamist ning alati pärast tualeti kasutamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

Parima kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-18-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100% vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 20 aastat.

Haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel püsinud Eestis madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. a registreeriti - 10 juhtu, 2008. a – 13, 2009. a - 19 ja 2010. a – 6 juhtu.

Viimased suuremad haiguspuhangud registreeriti Eestis aastatel 1993 (614 haigusjuhtu) ja 1998 (989 haigusjuhtu), siis oli nakatumise allikaks saastunud joogivesi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada