See on julgustav ja kena, et ometi midagi hakkab liikuma meestehaiguste ravi suunas.Siiani on meeste ravi ja pöördumine meestearsti poole olnud nagu mingi tabuteema, mida aetakse pimeduses kobamisega, umbes nii, et mees on rauast ja temal seal allpool on iseenesest mõistetavalt kõik terve ja korras, aga nüüd, kus mehed hakkavad järsku ja äkitselt surema nii, et viskab pikali ja surnud ta ongi või leiab naine ta tugitoolist hommikul surnuna.See on selle tagajärg, et krooniline alumise poole haigus on muutnud tema keha hoopis teiste haigustega seltsis(süda, eesnääre, põrn, maks, käärsool, oksüdatiivne stress,ülekaal jne.)lausa sõjatandriks.Sellepärast, meie naised, kui me tahame, et meie kullatükid, mehed, kauem elaksid, et oleks ka pensionieas meie kõrval, mingem nendega koos arsti juurde, siis saate koos nautida veel täisväärtuslikku elu vähemalt 10 aastat, hoides põlvel oma lapselapselapsi ja meie riigil tuleks see palju odavam - poleks vaja ehitada nii palju neid sotsiaal maju, kus käivad koos ainult naispensionärid, sest nende mehed on kas kodus haiged või enneaegselt surnud.Mina käin oma mehega alati koos arstide juures püüdes aidata tal üle saada valehäbist ja nii saavad ka teised naised nautida minu mehe seltskonda, ma ei julge mõeldagi, et peaksin elama ilma abikaasa toeta.Tänud,Teile, Dr.Punab.