Doktoritöö: välditavate surmade ärahoidmisel võiks eluiga pikeneda 2,7 aastat

Eesti rahvastik kaotas 2002. aastal 446 361 vaevustele kohandatud eluaastat, kirjutab Taavi Lai doktoritöös "Rahvastiku tervise mõõdikud tõenduspõhise tervisepoliitika toetuseks Eestis".

"Tervisekaotuse, välditava suremuse ja sekkumiste kulu-efektiivsuse mõõtmine on kasutatavad tõenduspõhise poliitika arendamise erinevate etappide toetuseks. Eesti rahvastik kaotas 2002. aastal 446 361 vaevustele kohandatud eluaastat. Meestel olid kaotuse peamiseks põhjuseks enneaegsed surmad, naistel aga elu jooksul põetud haigused," nenditakse töös.

"Üllatavalt olid südameveresoonkonna ja kasvajaliste haiguste järel peamisteks tervisekaotuse põhjustajateks vigastused (peamiselt suremuskaotus) ja luu-liigeshaigused (haiguste suur mõju põdejate elukvaliteedile). Piirkondlikud erinevused tervisekaotuses olid suured ning need olid lisaks muule seotud ka maakondade ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-majandusliku olukorraga. Välditav suremus vähenes Eestis aastatel 2000-2009 algselt 244-lt kuni 159 välditava surmani 100 000 rahvastiku kohta 0-74 vanusrühmas ja see langus oli kiirem üldsuremuse langusest," kirjutab Lai.

Eesti välditava suremuse tase on tunduvalt kõrgem paljude teiste OECD riikide tasemetest, kuigi selle osakaal üldsuremusest on samal tasemel, toob Taavi Lai välja. Kõigi välditavate surmade ärahoidmisel võiks Eesti eeldatav eluiga teoreetiliselt pikeneda 2,7 aasta võrra.

Oluline osa Eesti tervisekaotusest on seotud alkoholi liigtarvitamisega.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.