Une sügavust näitavad aju alfalained

Bostoni arstide uuringud näitavad, et une puhul mängivad olulist rolli aju alfalained.

Uneuurijad Scott McKinney ja Jeffrey Ellenbogen Massachusettsi keskhaiglast  kasutasid sellele küsimusele vastuse leidmiseks keerukat arvutiprogrammi, mis analüüsis ajuaktiivsuse mustreid. Selgus, et alfalained on ka magava inimese ajus täiesti olemas, kuid need on summutatud teeta- ja deltalainete poolt samal kombel, kui lärmakas kõrtsimelu vaigistab üksikutest laudadest kostvad kõnelused, kirjutas Novaator.

Öiste alfalainete jälitamiseks värbasid  uurijad 13 tervet inimest, kelle und jälgiti haigla unelaboris. Kui katseisikute EEG kinnitas, et nad on magama jäänud, häiriti nende und erinevat tüüpi müraga –valikus oli nii reaktiivlennuki mootorimüra kuni jäähallis triikiva masina hääl. Häirimist alustati nõrga müraga, mille tugevus oli ligikaudu 40 detsibelli – selline müratase valitseb tavalises koduses majapidamises. Seejärel keerati helitugevust aina juurde, kuni EEG-lt oli näha, et unes on toimunud katkestus.

"Kui  une katkestamiseks on vaja tugevat heli, on inimene väga sügavas unefaasis, " selgitas McKinney. "Pindmise une korral häirivad inimest ka üsna vaiksed helid. " Kerges unes oleva inimese ajus on varjatud alfalained kõige tugevamad. Seega saab just alfalainete jälgimise abil ette ennustada, kui kergesti inimest äratada saab.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.