Perearst: kasulikum on haigena koju jääda

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on viimastel nädalatel kordades kasvanud. Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson kordab üle, mis haigus on gripp, miks on see ohtlik ning mida peaks ägeda haigestumise korral tegema.

„Gripp on tõsine ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon, mida iseloomustab tavaliselt  järgmine kliiniline pilt - haigus  kulgeb järsku tekkiva kõrge palavikuga, lihas- ja liigesvaluga, lisandub trahheiitiline köha, võib esineda kurguvalu, nohu, vahel kõhuvaevusi,“ räägib Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson. „Alati ei pruugi gripi haiguspilt siiski olla klassikaline, esineb varieerumist  - haigus võib olla näiteks palavikuta, väheste ülemiste hingamisteede kaebustega,“ lisab perearst.

Külmetushaigusi on põdenud pea kõik meist. Mis teeb aga gripist nii tõsise haiguse? „Gripi ohtlikkus seisneb suhteliselt kõrges suremuses, eriti on ohustatud nõrgestatud patsiendid - imikud ja väikelapsed, vanurid, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid. Oluline on, et gripihaigete lähikondseid ja kolleege - sõpru, peaks nende haigestumisel käsitlema võimalike gripihaigetena, olenemata klassikalise gripi haiguspildi olemasolust,“ selgitab Martinson. 

Perearst kordab üle, et gripi vastu kõige kindlam kaitse on vaktsineerimine. Profülaktilise vahendina toimib regulaarne käte pesemine. „Gripp, nagu ka muud ülemiste hingamisteede viirushaigused, on tegelikult iseparanev haigus. Kuna aga tegemist on sageli raske haiguspildiga väga nakkava haigusega, on vahel vajalik ka spetsiifiline viirusvastane ravi. Esimese 48 tunni jooksul alustatud viirusvastase raviga on võimalik patsienti efektiivselt aidata ning haiguse võimalikku levikut vähendada,“ lisab ta. 

Ka sümptomaatiline ravi - valu- ja palavikku alandav, köha ravi (vajadusel köha pärssijad, vajadusel rögalahtistid) ning ninahingamist parandavad vahendid on  gripi sümptoomide leevendamisel omal kohal. 

„Sümptomaatilisi vahendeid tuleks kasutada vastavalt sellele, millised sümptoomid patsienti enim vaevavad. Seejuures tuleb arvestada patsiendi vanust (näiteks ei anta lastele aspiriini) ja taustahaiguseid ( näiteks ei sobi suukaudu manustatavad ninakinnisust leevendavad ravimid vererõhuhaigetele). Sümptoomiravimid ei lühenda haiguse kulgu, need leevendavad vaid sümptoome ja teevad põdemise kergemaks. Ravis on äärmiselt oluline  juua rohkelt vedelikku, jääda koju ning puhata,“ räägib Martinson.

„Perearstikeskusega tasub ägeda haigestumise korral igal juhul  kõigepealt telefoni teel  ühendust võtta. Nii fikseeritakse haigestumine, patsient saab esmaselt nõustatud ning kiiret sekkumist nõudvad olukorrad välja selekteeritud“, soovitab arst.

Mida gripihaige kindlasti ei tohiks teha? „Kindlasti ei tohiks haigena (eriti kui on teada, et olete kokku puutunud gripihaigega) minna inimeste sekka - tööle, poodi, kinno, teatrisse , eriti haiglasse külastajaks või lastekollektiivi. Tuleb mõista, et tegemist on väga nakkava haigusega, mille levitamine pahaaimamatutele kaaskodanikele on pahatahtlik ja lubamatu,“ ütleb Katrin Martinson.

Samal teemal:
Gripi kergema vormi põdeja võib ohtlik olla teistele
Grippi haigestunute arv kasvas kolm korda

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.