Kunstvalgus võib tuua kehva une

Uurimuse kohaselt võib enne uneaega valguse käes viibimise tagajärjeks olla kehvem ööuni.

Teadlased on teinud kindlaks, et valguse mõjul toodab keha vähem melatoniini, mida nimetatakse ka unehormooniks.

Unehäireid seostatakse aga teatud vähiliikide, vererõhuprobleemide ja diabeediga.

Ka selgus ühest USA teadlaste korraldatud uurimusest, et vahetustega töötavatel inimestel on madalam melatoniini tase.

Kuigi inimeste eluviis on muutunud selliseks, et ei tehta enam vahet, kas on öö või päev, näib siiski, et meie organism tunnetab seda erinevust väga tugevalt.

Käbinääre hakkab melatoniini tootma pimeduse saabudes ja teeb seda öö läbi.

Teadlased on teinud kindlaks, et kodus tulede põlema panemine peatab selle hormooni tootmise, vahendab BBC.

Uuringus osalenud 116 inimest viibisid viis päeva ruumis, kus valgustusaja ja uneaja hulk oli kindlalt paika pandud. Katsealused olid iga päev üleval 16 tundi ja magasid 8 tundi.

Alguses viibisid nad ärkvel oldud aja jooksul kunstliku valguse käes 16 tundi. Seejärel viibisid nad hommikuti 8 tundi kunstvalguse ja õhtuti 8 tundi hämara valguse käes.

Selgus, et kunstvalgus videviku ja magamamineku vahele jääval ajal langetas oluliselt melatoniini taset. Hämaras valguses tootis keha päevas melatoniini aga 90 minutit kauem.

Uurimuse juhtautor dr Joshua Gooley Brighami naistehaiglast ja Harvardi ülikooli arstiteaduskonnast (Harvard Medical School) märkis: „See uurimus näitab, et kunstvalguse käes viibimine pärsib oluliselt melatoniini tootmist.

See võib aga omakorda mõjutada une kvaliteeti ning organismi võimet reguleerida kehatemperatuuri, vererõhku ja glükoositaset.“

Samuti vähendas melatoniini taset öö läbi kunstvalguse käes viibimine.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.