Platseeboravimid toimivad isegi siis, kui patsiendid võtavad neid teadlikult

Paljud peavad „eetiliselt küsitavaks“ seda, kui patsientidele kirjutatakse nende teadmata välja platseeboravimeid. Probleemi uurinud teadlased leidsid aga, et nende katsealuste rühmas, kellele teatati, et neile manustataval ravimil puudub toime, leevendas see ravim oluliselt haigussümptomeid.

Uurimuses, mis hõlmas 80 soole ärritussündroomiga inimest, olid osalejad jagatud kahte rühma: kontrollgrupp ei saanud üldse ravi ja teisele rühmale teatati, et ravim, mida nad kaks korda päevas võtavad, on platseebo. Kolme nädala pärast oli toimeaineta arstimit võtnute hulgas pea kaks korda rohkem neid, kes teatasid haigusnähtude olulisest taandumisest, kui kontrollrühmas, vahendab HealthDay News.

Lisaks paranesid platseebot võtnud patsiendid kaks korda kiiremini ehk pea sama hästi kui inimesed, kes manustavad kõige tugevatoimelisemaid soole ärritussündroomi ravimeid, märkis uurimuse juhtautor dr Ted Kaptchuk, Harvard Medical Schooli ja Beth Israel Deaconess Medical Centeri arstiteaduse abiprofessor.

Uurimuse andmetel oli osalejate, kelleks olid peamiselt naised, keskmine vanus 47 eluaastat ning nad olid kaasatud reklaamide ja saatekirjade abil „uudsesse keha ja vaimu kooskõlal põhinevasse soole ärritussündroomi uuringusse“.

Enne osalejate jagamist juhuslikult moodustatud rühmadesse teatati neile kõigile, et platseeboravim ei sisalda toimeainet. Lisaks sellele, et platseebot kirjeldati tõepäraselt kui toimetut, suhkrutabletiga sarnanevat preparaati, oli ka ravimipudeli sildil kiri „Platseeboravim“. Tervishoiutöötajad andsid ka veerandtunnise ülevaate platseeboravimite võimalikust positiivsest mõjust, lisades, et kasu võib olla optimistlikust suhtumisest, kuigi see pole tingimata vajalik.

Uurimistulemustest selgus, et 59 protsendil platseebot võtnud naistest taandusid haigusnähud oluliselt, samas kui kontrollrühmas andis sama vastuse kõigest 35% osalejatest.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.