Gripi tunnustega haigestunute arv kasvas

Gripi tunnustega haigestunute arv kasvas

Möödunud nädalal vähenes üheksa protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk, kuid samal ajal kasvas 13 protsendi võrra gripile viitavate sümptomitega haigestunute arv.

Arstide poole pöördus eelmisel nädalal kokku 4149 inimest, neist laste osakaal oli üle 55 protsendi.  

Laboratoorse kinnituse sai kuus gripiproovi, neist viis olid A ja üks B gripp. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis on ringlemas nii A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus kui ka A gripiviiruse alatüüp (H3N2).

Kokku  kinnitati laboratoorselt 33 proovi. Valdavalt oli tegu adenoviiruste ja paragripiviirustega, vähemal määral leidus ka RSviirust, teatas Terviseamet.

Gripi epideemilist levikut siiski veel täheldatud ei ole, haigestumise intensiivsus püsib endiselt madalal tasemel. Haigestumised on peamiselt seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega.

Euroopa regioonis püsib gripi haigestumine samuti madalal tasemel, välja arvatud Inglismaa, Venemaa ja Ukraina, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.

13 riiki on andnud teada vähesest haigestumise tõusust, mis on seotud gripiviirustega.

Sentinel proovidest on gripi suhtes positiivsete proovide arv tõusnud riigiti kuue kuni kümne protsendini (Eestis -3,6%).

Inglismaal hinnatakse gripiviiruse geograafilise levikut laialdaseks, teistes Euroopa riikides on registreeritud üksikud laboratoorselt kinnitatud gripijuhud.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada