Eestis sageneb haigestumine läkaköhasse
Tänavu kümne kuu jooksul on Terviseametile laekunud teabe kohaselt kasvanud läkaköhasse haigestumine mullusega võrreldes 2,5 korda ja 2007. aastaga 3,5 korda.
Kui reeglina sageneb haigestumine tsükliliselt iga 2-5 aasta tagant, siis on Eestis läkaköhasse haigestumise statistika järgi täheldatud haigestumise tõusu juba kuuendal järjestikusel aastal.
Mis on läkaköha?
Läkaköha on nakkushaigus, mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus kulgeb ägedate köhahoogudega, on väga nakkav piisknakkus ja levib inimeselt inimesele, kõige sagedamini just lastekollektiivides.
Terviseameti kinnitusel ei ole läkaköha enam väikelaste nakkushaigus, sest haigestumine on sagenenud ka vanemate teismeliste ja nooremate täiskasvanute seas. Üldjuhtudel on haiguse kulg suhteliselt kerge, kuid on jätkuvalt eluohtlik imikutele nende esimesel eluaastal. Sageli on laste nakkusallikaks köhivad ja läkaköha baktereid levitavad vanemad. Läkaköhavastase immuunsuse kestus on kuni 15 aastat pärast läbipõdemist ning keskmiselt 5-7 aastat pärast vaktsineerimist.
Haigustekitajate leviku ennetamiseks peaksid koos lastega laskma end vaktsineerida ka lapsevanemad. Lapsi vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava raames tasuta, pere täiskasvanud liikmetel tuleb vaktsineerimiseks pöörduda oma perearsti poole. Täiskasvanutele on läkaköha vaktsineerimine tasuline.
Kutsari sõnul on läkaköha vastu vaktsineerimata lapse saatmine lastekollektiivi seotud suure riskiga. „Esmalt lapse enese jaoks, sest ta on nakkusele avatud, teisalt kujutab vaktsineerimata laps haiguse potensiaalse levitajana ohtu ka ülejäänud lastele.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Jaga
Lisa kommentaar