Õismäe perearste ja nende patsiente ei tõsteta tänavale

Õismäe perearste ja nende patsiente ei tõsteta tänavale

Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen kirjutab, et Õismäe perearstid ei jää majata, nagu meedias ekslikult väidetud. Vastupidi - perearstid saavad uue maja.

Augusti viimasel päeval tegi Eesti Päevaleht meie keskusele karuteene. Päevalehe ajakirjanik helistas mulle eelmisel esmaspäeval ja küsis, et mis saab perearstidest seoses asjaoluga, et Õismäe Polikliinikusse tuleb struktuurfondide rahade kaasabil hooldushaigla. Selgitasin, et meile ehitatakse eraldi hoone praeguse maja juurdeehitusena ning hetkel käivad läbirääkimised ruumilahenduste osas. Ajakirjanik küsis edasi -  kes ehitab? Mina, et Lääne-Tallinna Keskhaigla. Edasi uuriti, et mis rahade eest? Mina selgitasin, et seda tuleks küsida ehitajalt. Korduvalt rõhutasin, et tegemist on konstruktiivse koostööga, mille tulemusena paranevad oluliselt Haabersti elanikkonna arstil käimise tingimused. Loomulikult muutuvad ka arstide-õdede töötingimused sellest paremaks.

Tegemist on positiivse arenguga! Eestis on esmatasandi infrastruktuur nii vilets, et hakkab segama arsti- ja õendusabi andmist. Meie pealinnas Tallinnas on enamasti perearstide ruumid amortiseerunud, lagunenud. Näiteks ei ole juba aastaid võimalik kasutada kunagi ehitatud juhtmeid, et telefoni/interneti ühendust saada; tuleb vedada keldrist uued. Tihti on WC ja kraanikausside torud umbes. Jah, me saame seinu värvida ja sanitaarremonti teha, aga see ei ole piisav. Tallinna tervishoiu arengukavas on ka antud probleem ära kirjeldatud. Tallinn on koostöös perearstidega, haiglatega otsinud lahendusi. Haabersti linnaosa jaoks ongi lahenduseks uue tervisekeskuse ehitamine hooldushaigla juurde. Tegelikult hakkavad need kaks asutust tihedasti koostööd tegema, kuna enamasti on just esmatasand – perearst see, kes suunab patsiendi hooldusravile. Rohkemgi veel – juba aastaid tagasi hakkas Tallinn välja arendama avahooldust. Käesolevaks ajaks on koduõe teenus ka Haigekassa poolt rahastatud, mis võimaldab kodudes haigeid aidata. Keegi ei tule kodust kerge südamega haiglasse ja nii kaua, kui on võimalik, tulebki haiget kodus abistada. Loodavasse hooldushaiglasse planeeritud ka koduõdede osakond ja arvestatud patsiendi vajadusega olla päeval hooldushaiglas. Selleks inimene satuks õigesse kohta ja saaks õigeaegset abi on vaja teha sisulist koostööd. Kindlasti annab paremaks suhtlemiseks eelised, kui vastavad spetsialistid töötavad kõrvuti. Seega on tõesti tegemist elu edasiviiva projektiga.

Vaatamata eelkirjeldatud selgitustele, ilmus järgmisel päeval artikkel „Õismäe perearstid jäävad majata”. Kurb. Rõõmsast positiivsest uudisest oli tehtud paanikat tekitav teade. Minu poole pöördusid murelikult mitmed patsiendid, kolleegid, koostööpartnerid, et milles asi, kas me saame teid kuidagi aidata? Artiklis endas ei ole kordagi keegi öelnud, et perearstid jäävad majata, aga pealkiri on eksitav ja pahatahtlikult paanikat tekitav. Raadiotes loeti ette ainult pealkiri ja nõnda oligi Päevalehe väike aps suureks lumepalliks veerema saadetud. Ma ei tea, mis toimus ajakirjaniku mõtetes, kui ta „põneva” pealkirja välja mõtles… Kas tõesti oligi kohe soov segadust külvata? Ma ei taha uskuda. Loodetavasti oli tegemist „tööõnnetusega”.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada