Koolitervishoid muutub lapsekesksemaks

Koolitervishoid muutub lapsekesksemaks

1. septembril jõustuvad koolitervishoidu ja õendusabi reguleerivad määrused, mille alusel hakkavad kehtima kaasajastatud koolitervishoiuteenused ning toimub üleminek iseseisvale, tervist edendavale ja haigusi ennetavale õendusabile.

Jõustuvate õigusmuudatuste järgi hakkavad koolitervishoiuteenust osutama õed, kuna teenuse ülesanded kuuluvad nende pädevusse. Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus ei sisalda haiguste ravi, vaid on suunatud tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku koolikeskkonna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajadusel esmaabi osutamisele. Kõigile päevases õppes õppivatele õpilastele, sh tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolides, peab olema tagatud koolitervishoiuteenus, mis sisaldab regulaarseid õe tervisekontrolle ja immuniseerimisi. Kuna koolitervishoiuteenus on ennetav, jääb ravi osas nõustajaks õpilase pere- või raviarst. Perearst on esmane koordinaator õpilase haigestumisel - nii ägeda haigestumise kui ka krooniliste haiguste korral.

Oluline koolitervise süsteemis on meeskonnatöö teiste osapooltega – kooli personali ja juhtkonnnaga, lapsevanemate ja perearstidega. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul muutub koolitervishoid tänu sellele lapsekesksemaks. „Perearstid ja kooliõed jälgivad tihedas koostöös laste tervist kõige paremini ning tekkinud mured saavad kiirelt lahenduse,“ ütles ta. „Õdede koolitus on Eestis väga kõrgel tasemel ning kooliõdede hoole all on meie laste ja noorte tervis heades kätes.“

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen tunneb heameelt, et uus määrus suunab kooliõed ja perearstikeskused rohkem koostööle. „Saame omavahel rohkem infot vahetades haigustele kiiremini jälile, infovahetus kooliõe ja perearsti vahel läheb paremaks ning õpilasekesksemaks,“ ütles Ingerainen.

Ka Eesti Õdede Liidu esindaja koolitervishoiu arendamise projektis Tatjana Oolo sõnul saab uue määruse jõustudes oluliseks koostöö. „Uus määrus näeb ette tihedat koostööd erinevate spetsialistide vahel ning laps ei tohiks nende vahele ära kaduda. Koolitervishoiuteenus peaks olema orienteeritud tulemile, kelleks on võimalikult terve laps. Uuendustest võidavad eelkõige laps ja lapsevanem, kes muutuvad lapse tervist puudutavates küsimustes tervishoiutöötajale võrdväärseks partneriks,“ ütles ta. Lähtudes sellest, et koolitervishoiuteenus ei sisalda ravi, pole tema sõnul põhjendatud ka 11 aastat õppinud arstide kasutamine teenuse osutamisel. „Koolitervishoiuteenuse osutamisega saavad suurepäraselt hakkama õed. Selleks muudatuseks on ettevalmistusi tehtud juba 2004. aastast,“ kinnitas ta.

Kooliõdedele laieneb riikliku immuniseerimiskava täitmise õigus ja kohustus – õed hakkavad immuniseerima kehtiva kava järgi. Kooliõdedele kehtivad üldised immuniseerimise korraldamise ja läbiviimise nõuded, muuhulgas immuniseerimisalase täiendusõppe läbimise nõue. Olulise osana kooliõe tööst täpsustab uuenenud määrus õe tegevuste hulka kuuluva esmase abi andmise praktilise õpetuse korraldamise sageduse koolilastele, mis on üks kord 3-4 aasta jooksul.

Koolitervishoiuteenuse osutamise kohta hakatakse alates 1. septembrist edastama andmeid tervise infosüsteemi, kust neid on võimalik vaadata nii õpilasel endal, alaealise õpilase vanemal või seaduslikul esindajal kui ka õpilase perearstil. Kohustuslikuks muutub see kooliõdedele 2012. aasta 1. jaanuaris. Kui õel ei ole võimalik andmeid edastada, kannab ta need õpilase tervisekaarti. Kui õpilane lõpetab kooli, asub õppima teise kooli või lahkub koolist, edastatakse täpsustatud andmetega väljavõte tema tervisekaardist talle endale, alaealise õpilase vanemale või seaduslikule esindajale ning nende nõusolekul ka õpilase perearstile.

Kõik muudatused koolitervishoiu põhimõtetes on töötatud välja koostöös erinevate huvigruppidega. Koolitervishoiuteenust osutavatel arstidel on õigus jätkata teenuse osutamist kuni 2014. aasta 31. augustini, osutades sealjuures ainult 1. septembrist jõustuvas määruses kehtestatud õe tegevusi.

Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides, kui seal õpib üle 200 õpilase või riigi asutatud tervisest tulenevate erivajadustega õpilaste koolis. Alla 200 õpilasega koolis või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel, ei pea eraldi ruumi olema.

Samal teemal:
Enne kooli arsti juurde

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada