Perearstid: ravikindlustuseta inimene peab saama esmatasandi arstiabi
Kuigi ravikindlustamata inimeste abistamiseks on erinevaid lahendusi, näevad perearstid esmatasandi arstiabi kättesaadavuses siiski suuri probleeme.
„Ravikindlustamata inimene ei jää perearsti poolt vastu võtmata. Tavaliselt leitakse lahendus talle abi osutamiseks, enamasti kohaliku omavalitsuse toetusel ja kaasabil,“ kinnitab Tartu ülikooli peremeditsiini professor ning Eesti Perearstide Seltsi esimees Ruth Kalda.
Kalda sõnul peaks esmatasandi arstiabi kättesaadavus ka ravikindlustamata inimestele olema tagatud riigi tasandil ühteviisi. „Praegu on seaduse tasemel ühtlaselt reguleeritud vaid erakorralise arstiabi kättesaadavus. Teistel juhtudel on see suuresti sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest,“ ütleb Kalda
Kalda tunnistab, et tihti peavad panustama ka perearstid ise ja seda siis juba kindlustatute arvelt. Sama kinnitab ka Ida-Virumaa perearst Reet Tooming: „Sageli tuleb uuringud teha olemasoleva pearaha eest, sest muud moodi lihtsalt pole võimalik - haige tervislik seisund ei luba teda abita jätta.“
Lisaks teeb perearstidele muret see, et arstiabi ei lõpe vaid uuringute korraldamisega. „Tihtipeale on vajalik edasise ravi määramine, mis ravikindlustamata inimesele on enamasti kättesaamatu. Kuigi ka siin saab kindlustust mitte omav inimene taotleda abi kohalikult omavalitsuselt, tuleb raha ravimite ostmiseks siiski esmalt endal leida ja sõltuvalt haigusest, võivad need olla üsna kallid,“ lisab Kalda. „Seega ei saa ravikindlustamata inimesed esmatasandi arstiabi enamasti õigeaegselt, mistõttu nende haigused muutuvad krooniliseks, raskeks, tihti ka mitte ravitavaks,“ ütleb ta.
Võrumaa perearst Anne Ojakäär tunnistab, et kohati on probleem ka selles, et inimesed ei pöördu arsti juurde, arvates, et ilma ravikindlustuseta nad abi ei saa. „Kuigi on loodud tasuta võimalused perearsti või eriarsti juurde pöördumiseks, siis seda ei kasutata,“ ütleb Ojakäär.
Sageli jääb arstidele mulje, et inimesed ei teagi tasuta vastuvõtu võimalusest. Kitsaskoht ei ole aga Ojakääru sõnul niivõrd teadmatuses, kuivõrd sotsiaalses kokkuvarisemises. „ Probleem on töötuks jäämise staatus ja sellega kaasnev valehäbi ning nurkasurutu tunne. Kui nad on jäänud töötuks, variseks nagu nende maailm kokku, elu jääks seisma,“ nendib Ojakäär.
Arstid soovitavad patsientidele ka Töötukassasse pöördumist, et töötuks registreerides ravikindlustus säiliks.
Loe samal teemal maavalitsuste kommentaari:
Ravikindlustuse puudumine perearstita ei jäta
Kas see artikkel oli kasulik?
Jaga
1 kommentaari