Kadri Suija: depressioonis inimesele tuleb pakkuda toetust

Perearstina töötav Kadri Suija kaitses hiljuti doktoritöö, millest selgus, et üle Eesti ligi 1100-st järjestikusest perearsti poole pöördunud patsiendist veerandil oli depressioon.

Kadri Suija ütleb, et depressiooni põhitunnused on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine  ning energia vähenemine. „Lisaks kaebavad depressiooniga patsiendid sageli ka  tähelepanuvõime alanemist, une- ja söögiisuhäireid. Nende suhtumine tulevikku on negatiivne ja neile on iseloomulik alanenud enesehinnang ning süü- ja väärtusetusetunne,“ kirjeldab Suija depressiooni sümptomeid.

Suija soovitab kõigil, kellel eelpool nimetatud kaebused esinevad, oma perearstiga nõu pidada. Kui kaebused on püsivalt esinenud juba kahe nädala jooksul, otsustab arst konkreetset juhtumit vaadates, kas tegemist on depressiooniga või mitte.

Tihti satuvad depressioonis inimesed arsti juurde hoopis muu haiguse pärast. Suija sõnul on aga raske levinuimaid kaasuvaid haigusi välja tuua. „ Depressiooniga inimestel võivad esineda täpselt samasugused kaasuvad haigused kui depressioonita inimestel. Igale konkreetsele juhtumile tuleb läheneda individuaalselt,“ rõhutab ta.

Depressioonis inimene ei kipu aga ise vabatahtlikult arsti juurde ning Kliinik.ee-s küsivad depressiooni kohta nõu paljud haige lähedased. Kuidas oleks siis õige käituda? Kadri Suija sõnul on kõige vajalikum depressioonis inimesele toetuse pakkumine ja võimaliku abi soovitamine. „Kui esialgu ka probleemi eiratakse, siis ikka enamasti mingil  hetkel abi vajadus tekib ja siis on oluline olemas olla,“ ütleb ta. „Kindlasti tasub konsulteerida perearstiga. Hea ravi alus on  koostöö patsiendi, tema lähedaste ja meditsiinitöötajate vahel,“ lisab Suija.

Tavaliselt inimesed ise arsti poole pöörduma aga ei kipu. Arstilt nõu küsida saad aga ka Kliinik.ee keskkonnas.

Esita küsimus psühhiaatrile

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.