Lapsepõlves kogetud nälja mõju on tunda veel aastakümnete pärast

Toidupuudus on üks peamisi tervisehädade põhjuseid, eriti lastel. Värsked uurimistulemused näitavad, kui pikaajalist kahju võib see põhjustada.

USA riikliku vähiinstituudi ja Calgary ülikooli teadlased viisid läbi esimese pikaajalise uuringu nälgimise mõju kohta laste üldisele tervislikule seisundile, jälgides lapsi alates sünnist kuni 21. eluaastani. Suurem osa siiani läbiviidud sarnastest uuringutest on keskendunud toidupuuduse lühiajalisele mõjule, vahendab Times.

Teadlased leidsid, et lastel, kes kannatasid toidupuuduse käes vähemalt kord elus, oli 10–15 aastat hiljem kaks ja pool korda suurema tõenäosusega kehvem tervis kui nendel, kes ei olnud kunagi midagi sellist kogenud. „Meie uurimus näitab, et nälg ja ebapiisav toiduga kindlustatus avaldavad laste elujõulisusele suurt kahju,“ sõnab uuringu juhtautor, vähiinstituudi külalisteadur Sharon Kirkpatrick.

Selle uue uurimuse tulemused on kooskõlas varasemate andmetega, mille kohaselt on kehva tervise põhjuseks tõenäolisemalt korduv toidupuudus kui üksik nälgimisjuhtum. Kirkpatricku analüüsi kohaselt esinevad tervisehädad neli korda suurema tõenäosusega neil lastel, kes on kogenud toidupuudust kaks või mitu korda, kui neil, kes pole kunagi nälga tundnud. See seos ilmnes tugevalt ka pärast seda, kui uurimisrühm oli arvesse võtnud teisi tervislikku seisundit mõjutavaid tegureid nagu vanus, sugu ja perekonna sissetulek.

Kirkpatrick oletab, et siin võivad olla mängus nii psüühilised kui füsioloogilised tegurid: lisaks ilmselgele kahjulikule mõjule, mida oluliste toitainete ja vajalike kalorite puudus avaldab lapse kasvule ja arengule, võib oma osa olla ka vaimsel stressil, mida põhjustab ebapiisav toiduga kindlustatus ehk see, kui ei ole võimalik osta pidevalt täisväärtuslikke toiduaineid.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.